Helid ja inimkõrv
võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei
võngu). See probleem on lahendatud looduses nii, et kalade kuulmiselundis lebab tunderakkudel muust kehast
tihedam kuulmekivike - otoliit, mille võnkumine keha võnkumisest erineb. Selle võnkumise erinevuse järgi saabki
kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist.
Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine.
Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja
täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv
avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul
(Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria
võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada
annaabi.ee 
