Gottfried Wilhelm Leibniz
Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias
1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665.
õigusteaduse bakalaureuseks.
Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis.
Ta oli aastal 1700 Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president.
ÕPETUSED
Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid.
Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija.
Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele''
Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta
ainult seda, mis on rangelt tõestatud või läbi kogetud.
Monadoloogia
Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat
on ühtne objekt.
annaabi.ee 
