Gottfried Wilhelm Leibniz
õigusteaduse bakalaureuseks.
Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis.
Ta oli aastal 1700 Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president.
ÕPETUSED
Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid.
Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija.
Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele''
Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta
ainult seda, mis on rangelt tõestatud või läbi kogetud.
Monadoloogia
Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat
on ühtne objekt.
Leibnize järgi on olemasolevate nähtuste aluseks monaadid. Kõik monaadid on lihtsad ega
sisalda osi ning neid on lõpmatult palju. Monaadidel on kvaliteedid, mis eristavad neid