Punakas narmasnutt
Tuleb tähele panna, et samal ajal kasvab Eestis ,ainult Tartu parkides teada olev
kreemikasvalget värvi mürkšampinjon (A. xanthoderma). Peale roosade kuni mustade
eoslehekeste ja nahkja rõngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilõhn;
vigastamisel värvub see šampinjon kohe ere-kroomkollaseks. Sellest seenest tingitud
mürgistus on kerge, avaldub ainult mao-soolehäiretena ega ole seotud muskariiniga
Muskariinimürgistust põhjustavad narmasnuti , mütsiku (Mycena) ja lehtriku (Clitocybe)
perekonna liigid .Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised,
enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel
aastal kasvab ta eriti massiliselt(näiteks mullu).
Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis.
Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid.