Haavapuidu omadused
(südameosa võib olla tumenenud kuni kolmandiku läbimõõdu ulatuses). Haavapuidu vajadus
paberi toorainena on aasta-aastalt suurenenud seoses paberitootmise laienemisega Soomes. Juba
üksnes Kirkniemis 1996. aastal käivitatud paberitehas vajab haavapuitu kuni 300 000 m³ aastas.
Lähiaastatel suureneb vajadus haavapuidu järele ka Eestis: Kundasse rajatakse puitmössi tehas.
Selle (kemomehhaanilise) tehase aastavõimsuseks on planeeritud 140 000–180 000 tonni
puitmössi (lehtpuutselluloosi), milleks kulub 350 000–400 000 m³ haavapuitu.
Miks ikkagi põlatud? Haaba iseloomustades on metsateadlane Oskar Daniel ligi 80 aastat tagasi
[3: 197] kirjutanud: „Klassikalise metsateaduse esindajad, saksa metsamehed nimetavad teda
sagedasti „metsa umbrohuks“ ja ka meil ei ole ta üldiselt suures aus ..“.
Sellisel hinnangul on mitu põhjust. Eelkõige arvatavasti asjaolu, et okaspuid kultiveerides ja