Ökoloogia konspekt
Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest,
taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem.
Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati
puhtam kui on pindmine äravoolu vesi. Kui on tegemist taimestikuga siis eristatakse
ka veel võravoolu. Võravool on alguses alati väiksem kui algetapis. Samuti muutub ka
seoses taimestikuga veekeemia.
Kuivdepositsioon on ladestunud lehteda pinnale st. tolmu ja tahkete osade tekkimine
lehe pinnale. On olemas ka tüvevool, mis on erineva keemilise ühendusega.
Jõe iseloom on kas ülem-, kesk- või alamjooks.Ülemjooks on alati suurema
langusega, iseloomustab järsk org (puud ja taimestik otse kallastel ja veevool on
kiire). Keskjooksul madalam laiem org (on aeglane veevool ja vesitaimestikku
rohkem). Alamjooksul terrassidega lai org (jõgi avatud, taimestik tihe vees ja rikkalik)
annaabi.ee 
