Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
Lehis Lehis on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha
Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit
Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit
Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMED Okaspuud ei karda külma, nad tulevad toime lühikese suve ja vähese niisuksega. Levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsade vööndis kasvavad
Talv Peatselt saabumas talveaeg uus, kadumas värvid ja lehised puud, üle metsade laotub nüüd valge loor, kõrsi ja oksi katab kohev lumekroon. Mets vaikseks on jäänd,ühtki hingelist, kes magama jäänd,kes lõunasse läind. Paar jälge vaid lumes,needki kadumas vist, ei tea,kes seal olnud või ringi käind. Lund langeb ja langeb,maa valgeks on saand, valges vaikuses,uinumas mets ja laas, kõik puhkab,et uuesti ärgata taas. Taevas süttivad tähed,peagi tõusmas kuu. Külm,sädelev lumi ja härmatand puud. Kõik see kokku on Eestimaa talvekuul.
kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad,
Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks
kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder Soome Nulg Norra Lehis Tsuuga+kitsa lehised puud(kask, paju, haab) Sega-ja lehtmets USA Lepp 5-10 m3/ha Argentina Tamm Hävimisohus, sest Jaapan Kask metsa ala on põldude Eesti Paju all
18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru
üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk
· Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad.
lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamisteks puuliikideks on kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. 5. Kas metsade pindala on suurenenud või vähenenud? Metsade pindala on suurenenud ja enamasti mittemetsamaade taasmetsastamise tulemusena, kaasa arvatud looduslik uuendus mahajäetud põllumajanduskõlvikutel. Metsade pindala suurenemine urbaniseerunud piirkondades on mõneti kompenseerinud samaaegset metsade hävingut, mille on põhjustanud linnade kasv ja infrastruktuuri areng. 6. Iseloomusta metsatööstuse toodangut (ümarpalgid, saematerjal, vineer, paber ja papp, kas
Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad.
kus pole merelisi mõjutusi. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Sademete hulk aastas kõigub 400-1000mm vahel. Talv on peamiselt väheste sademetega. Põhiliselt sajab suvel. Kuna sademeid on palju ja aurumist vähe siis on taigas tihe veevõrk, millele on iseloomulikud talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Taimed Okaspuud ei karda külma kuid jäävad püsima lühikese suve ja väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on koonusekujulised ning lumi libiseb nende okastelt maha ega murra oksi. Põõsaid kasvab okasmetsades vähe. Rohkem on levinud samblikud ja puhmad(mustikad, pohl jt.). lehtpuudest suudavad taigas kasvada vaid kõige vähenõudlikumad- kased, lepad, pihlakad jt. Paika kus on viljakam muld ja kus kasvavad ülekaalus kuused ja nulud nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim. heletaigaks.
· Keemilisi elemente · Kelli ja teisi täppisaparaate · Metalltooteid · Metallkäsitöid · Põllumajandustoot Tekstiilitooteid · eid · Kunstkäsitööd · Piimasaadusi Metsad : · Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. · Alpides valdavad kasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). · Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. · Tessini kontonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Pildid:
neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9. Millisel aastaajal ja miks on okasmetsas loomaliike rohkem? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. INIMTEGEVUS 10. Kuhu on peamiselt koondunud asulad?
Nii hävib taimkate. 3.Parasvöötme Põhjapoolkeral. Parasvööde Leetmullad. Kuused, Pruunkaru, Tselluloosi- ja Siberi metsad. Okasmetsad (Lubivaesel männid, nulud, põder, ilves, paberitööstus, okasmetsa a)okasmetsad laiuvad Põhja- lähte- lehised. orav, ahm, jahindus, aladel on suur Ameerikas ja kivimil tekkinud valgejänes, kaubandus, soostumine ja Euraasias. kuiv muld, kobras, loomakasvatus, esineb millel esineb läänepüü, vähesel määral laialdaselt
• Jahe ja niiske suvi • Väga külm talv • Esineb igikelts ( вечная мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница) TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas servaaladel • Külmem kliima ja • Pehmem kliima vähem sademeid ja rohkem • Mänd ja lehis sademeid • Kuusk ja nulg
Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad
kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge. · Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%. · 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. · Sveitsi frangi inflatsioonitase on -0,5% Taimed Metsad Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Majandus Eksport Import
Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis
igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega Kultuurmaastik:metsad on maha võetud ja maa põllustatud (kesk-euroopas) Segametsadele iselloomulikud puud:seedermänd , pärn , tamm , vaher , kask , kuusk , mänd . P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi
Okasmetsa iseloomustavad tunnused o kõige suurem loodusvöönd; o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on
Park: Varasema peahoone ümber oli rajatud regulaarse kujundusega park. Praegune vabakujunduslik park on ümber planeeritud ilmselt pärast uue, historitsistliku härrastemaja valmimist. Arvatavasti kujundati regulaarpargist just sel perioodil puuvilja- ja marjaaed, mis nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide. Ajalugu: Laitse lossi, ehk Laitse mõisa, ehitas leitnant Woldemar von Uexküll 1890.aastate algul. Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelasse jäävat Laitset on mainitud juba Henriku
naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal.
raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas - praegune Musumägi ning tiik ja sillake, mida tänaseks enam ei ole. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub
tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal.
kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. 2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. Taigas on vähe vedelal kujul H2O-te. Iseloomulik ühe liigi suur levik, kas siis kuused või lehised nt. Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab tumedate kuuskede tõttu sünge (nii ta ütles, ja nii ju ka on) mulje. 3. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. 4
Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana Kantonite kaart 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart).
mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), EesAlpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Zürich Sion Lugano (Sveitsi kiltmaa) (Alpid) (Alpidest lõunas) Taimed Metsad Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad
Ameerika idarannikut St. hinnaga ning sealse Lawrence'i lahest kliimaga. Üheks hotelliks Levivad ulatuslikud heit- Alabamani. Kõirgeim tipp on seal Hotell Super 8 lehised metsad, sarnane- on Mount Mitchell Motel- Richlands vad Euroopa metsadega, ( 2037m ) Põhja- /Claypool Hill Area. See ent on liigirikkamad. Põh- Carolinas
· 1.mereline · 2.mandriline · 33.Iseloomusta Euraasia mandri metsavööndi kliimat! · Talv pehmem ja sademete rikkam (võrreldes idaosaga). Jaanuari keskmine temp. on kõrgem kui -20*C. Lund sajab palju ja lumikate paks. · 34.Mida tähendab taiga? · Okasmetsa. · 35.Kuidas kujunevad leetmullad? · Suure aurumisega aga see ei ületa aasta sademete hulka. · 36.Millised okaspuuliigid taluvad suuremat pakast ja lepivad vähesema niiskusega? · Männid, lehised. · 37.Mis eristab tumetaigat ja heletaigat? · *Tumetaiga- tihedama okastikuga okaspuud(kuusk) · *Heletaiga- puude all on juba rohkem valgust(mänd) · 38.Miks on lehtmetsavöönd paiguti katkendlik? · Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont
kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm. Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake.
Veel pole päris selge ka see, kuidas paremini hoida meie põlistammesid ning -tammikuid. Hilisem kliima jahenemine aga andis eelise lehtpuude põhilisele konkurendile kuusele. Tunginud esmalt tammikute ja teiste lehtmetsade alarindesse, tõrjus ta nad pikkamööda välja. Tamm ise on osutunud aga hinnatud tarbepuuks. Eestis on ka palju okaspuid. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
Okasmetsa ehk taigavööndit jagatakse veel ka tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja seedermännid. Põhja Ameerikas lisaks tsuuga ja ebatsuuga. Tumetaiga puuderinne on tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel. Külmemates ja kuivemates kohtades on aga valdavaks heletaiga, kus puude all on juba rohkem valgust. Heletaigat iseloomustavateks puuliikideks on männid ja lehised. Lehis on omapärane okaspuu, mis ei ole igihaljas, vaid langetab talveks oma okkad. Selliselt on ta pakase ja veekao vastu veel paremini kaitstud. LOOMASTIK Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade taimtoidulised loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest
Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 4 Eluala Traditsioonilise eluviisi poolest on handid kütid-kalamehed. Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on oravad, kärbid, jänesed, rebased ja põdrad ning erinevad vee- ja taigalinnud
Näiteks algavad Sveitsis sellised tähtsad Euroopa jõed nagu Rein ja Rhone. Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind.
4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi.
Jällegi üks imelihtne harjutus, kuid ometi efektiivne. Pilgutamine annab silmalihastele korraks puhkust ning niisutab ja toidab silma pisaravedelikuga. Silmade eest hoolitsemine ei tähenda vaid silmaarsti juures käimist - oma hinge peeglite eest saab hoolt kanda ka mitmel muul viisil, kirjutab Dailymail.Toitained nagu C-vitamiin, omega- 3-rasvhapped on võimalus sõna otseses mõttes omale parem nägemine süüa. Lehised köögiviljad Spinat, lehtkapsas, brokoli, rooskapsas sisaldavad kahte vajalikku toitainet - luteiini ja zeaksantiini. Neid toittaineid on vaja silma võrkkestal paremaks nägemiseks. Soovituslik kogus on vähemalt 100 grammi päevas. Muna Pärast seda, kui Surrey ülikooli teadurid tegid kindlaks, et muna ei tõsta kolesteroolitaset, on nad tagasi tervislike toitude seas. Munad on eriti head nägemisele, kuna ka need sisaldavad luteiini ja zeaksantiini
o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.)
Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Vahemerelise kliimaga aladel on tiheda asustuse tõttu jäänud loomi väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Metsa on säilinud Itaalias umbes viiendikul riigi pindalast. Maavaradest leidub väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Toscanas Monte Amiatas), marmorit (Carraras), plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias) ja maagaasi (Lombardia madalikul). Rahvastiku iseärasused
7. Finsteraarhorn 4274 m Berni Alpid 8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid 9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid 10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid TAIMED: Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. 31 % Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga, millest umbes 25 % on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid(alpi seedermännid), nulud, kuused ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini
ja Lõuna-Euroopas Kollane mänd - P. ponderosa 3.4. Perekond lehis - Larix Lehiseid eristab teistest okaspuudest see, et nad on suvehaljad. Kõik lehiseliigid (perekonnas ca 20 + arvukad hübriidid) on suured laia kuhikja võra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad 20 ... 45 ... 75 kaupa kimpudes. Okaste arv ongi üheks määramistunnuseks. Et aga lehiste käbikandvus algab väga vara, on palju paremaks tunnuseks nende käbid. Lehised on Eestisse toodud küllalt ammu ning neid leidub sageli vanades parkides ning endistes mõisametsades. Esimesteks sissetoodud liikideks olid euroopa lehis ja siberi lehis. Lehised on väga valgusnõudlikud liigid (valgusnõudlikkus võrdne hariliku männiga). Paremini kasvavad sügavapõhjalistel parasniisketel hea drenaazi ja õhustatavusega neutraalsetel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Enamik meil levinud lehiseliikidest on täiesti talvekindlad. Lehised
– sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi,
rannikumadalikel ja mägede madalamail nõlvul on põllud ja istandikud. See moodustab 50% Itaalia pindalast. Metsa on säilinud mägedes umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse-nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets. Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik. Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5
tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kõige Eesti-kesksem ja kõige pärimuslikum osa "Luigeluulinnast" on teine neljandik. Kristiina räägib siin me unustatud uskumustest ("...kantslid ikka veel voolavad valatud verest/ verest mis/ puujumalatel puudus") ning murest ja igatsusest unustatud ja uneneva küla pärast: rehetoas kasvavad puud lehised ladvad rebivad eest katuselaudu juured on keerdunud läbi keldri /---/ Ja seda kõike ikka läbi naise ja tema ajas muutumise prisma: ja pääsukestest on saanud selle maja ainukesed noorikud Kristiina ütleb kurvalt, et sellest laulda tähendab tema jaoks kanda kive, "raskeid paekivipoolikuid" oma südamel. Ta nendib, et lihtne maalähedane kodu on muutunud maa ja ilma äärel kõikuvaks ja kõdunevaks majaks, ent kinnitab, et see on ometigi ainus, mis tema
Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, Sini- Rohttaimed lehised) Kollad Turbasamblad, (Plankton) Heitlehelised (lehis) palu-, karu-, laanik, Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria)
annaabi.ee 
