Tuhkapäev
Tuhkapäev
Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk
ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe
riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad
puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja
aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud
lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn
tuhkapussi väljapeksmine.
Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse
salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see
pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki
laiskuse käes.
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti
juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud.
Seevastu ärgata...