puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused
nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad nt veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev 3) ametinimetused, auastmed nt minister, direktor, professor, kindral 4) keeled, rahvused nt eestlane, vene keel 5) õppeained nt ajalugu, matemaatika, eesti keel
"Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Teemad Meenutused lapsepõlvest või minevikust ("Tulipunane vihmavari", "Kui ma kauges lapsepõlves") Ilm, aastaajad ("Lehekuu lumi", "Tuhm kalender", "Maru 1", "Maru 2") Iseenda tunnetest ("Lepitus", "Palju vist see süda küll ei vääri") Emast, isast ("Rumalad sõnad", "Minu ema") Luules iseloomulikku Paljulooduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). Hanson, Raimu 2007. "Betti Alver ergastab luulehuvi". Tartu Postimees 23.11
Hannes Võrno on sündinud Rakveres lehekuu esimesel päeval aastal 1962. Aastal 1984 lõpetas ta Rakvere 3. keskkooli, seejärel suundus ta Tartu kunstikooli. Veel on Hannes Võrno õppinud Tallinna Kunstiülikoolis, erialaks moekukst. Selle kooli lõpetas ta aastal 1993. Hannes Võrno isa töötas kinomehaanikuna ja vahel vedas suure tsisternautoga piima kokku, hetkel on isa pensionil. Hannese ema on alati tegelenud õmblustöödega ja hetkel õpetab ta ühes õmbluskooli. Hannes Võrno ei ole abielus, vaid elab koos Häli Veskaruga,, neil on kaks poega Joosep, 11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitse...
Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev
välihaigusi, ning nemad olid esimesed, kes avastasid, et paljud haigused levivad Kasutatud allikad Keskaeg 7.klassi ajaloo õpik II osa http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/islam-phikoolile http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/saksa-arst-keeldus-dzihaadi-ravimast.d?id=28980495 http://www.delfi.ee/teemalehed/hadz http://et.wikipedia.org/wiki/Kalifaat http://kurikirss.wordpress.com/2011/02/ http://blog.vm.ee/2012/05/lehekuu-afganistanis-may-in-afghanistan/attachment/102/ http://marikatom.blogspot.com/2009/05/islami-mitu-nagu.html http://www.sulevnurme.org/pages/uae2009.htm http://www.annaabi.ee/islami-kultuur-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Islam http://www.google.ee/search?hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1366&bih=643&q=islami+ka http://et.wikipedia.org/wiki/Islam http://herkyl.blogspot.com/2008/04/omaani-sultanaat-21-jaanuar-3-veebruar.html http://www.tps.edu
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29
See on ju märts! Ja juba, näe, lumest puhtaks saab päikse poolt ukseesine. JÜRIKUU HOMMIK Ellen Niit Taevas sinisekirjuks praguneb. Päike sirutab välja kiired. Lumi laguneb! Lumi laguneb! Sulaveed on rõõmsad ja kiired. Mis kõlin see on, millest maailm ärkab? Jääpurikad kukuvad kill ja kill! Ennäe, juba mullusest kulust tärkab uue kevade lill. LEHEKUU Ellen Niit Ilm on õides, lastel laulud suus, maikuumaailm iga päev on uus. Täis kõik õu on kõrte sirgumist. Täis kõik põu on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav, on väike väle jooksutraav! Ojja, jõkke merre kärmed veed! Kust nii hästi teate merre teed? Kust te teate, et on meri see, kes teeb ääretuks te ahta vee? JUULI
Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Lenda, lepatriinukene Lenda, lepatriinuke Lenda, lepatriinuke, lenda üle suure vee,
kõikides arhiivides, ning samuti internetis saadaval. Seejärel ulatas ta meile mingi väikese kilekoti nutsaku. Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval koristades sai paberirull tuppa. Loomulikult oli terve pere uudishimu nii suur, et asusime kohe kirja lugema. Selgus, et see polegi nii lihtne, esiteks oli paber vana ja kulunud ja teiseks oli see imelikult kirjutatud. Kallid tulevased põlved. Kirjutan teile 1529 issanda aasta 24 lehekuu päeval. Tunnen, et minu tund on varsti käes ja tahaks kellegagi jagada südamevalu, mis mind vaevab. Eit ja naabrivanamees arvavad minu juttu kuuldes, et olen kurjast vaimust vaevatud. Aga nii see ei ole. Minu Kraavi Sassi mõistus on täiesti selge ja korras. Olen elanud pikka ja õnneliku elu. Mul on väheke kirjaharidust. Eidega oleme üles kasvatanud 6 last 3 poega ja 3 tütart, kõik nad on taevale tänu elu ja tervise juures. Oleme neile andnud ka kirjatarkust, nii palju meie
Mitu kuud elas ta sügavas masenduses, luues muusikalist teost sõber Fritzu mälestuseks. Tema töö õnnestus ning ka Elisabeth andestas talle. Kõik oli taas endine, kuid mitte kõik, unistuste tuba polnud endine, sest seal polnud Fritz Schrammi. Kasutatud kirjandus. http://www.tdl.ee/~liisi/tsitaadid.html http://www.hummuli.ee/~evva/rida23.html 20. sajandi kirjanikud ENE ENEKE Unistuste tuba ttp://www.usc.edu/isd/locations/ssh/special/fml/Remarque.html "Üle õitsva aia puhus lehekuu tuul. Vanade müüride kohal rippuvatelt sirelitelt tuli rasket magusat lõhna", niimoodi algab Erich Remarki üks esimesi romaane. Selle raamatu üheks peategelaseks on üks kolmekümnendates aastates kunstnik, kellel on palju häid sõpru.: Elisabeth Fritz Schramm Loomulikult on see lollus. Aga lollusest me ju elame, mitte tõsiasjade kuivast leivast. Kuhu jääks muidu armastus? E.M. Remarque Armastuse vastand on surm-
.. / ää-öö / müü-möö / lii-laa / lii-lüü". Heaks näiteks on ka sõnamänguline "Kolmas kiri Ingile": "See aasta tuleb kevad teisiti, / tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. / ... / Kui palju lahkuv päev võib kullata, / sa jagada võid kallistusi: / tiu-tiu!tiu-tiu! Ssu-ssu!" Lisaks on Visnapuule iseloomulik enda mõningane samastamine kevadise õievahus kirsipuuga (visnapuuga, murdes). "Nüüd on lehekuu / õitseb visnapuu. / Olen Visnapuu. / Ssu! Ssu!" Kohati tundub aga kirsipuu õitsemine olevat lihtsalt kevade sümbol, tõestus, et see on tõepoolest kohale jõudnud. ...Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgand kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On imehää! On imeliselt kerge! Nagu õhku Mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta
kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23. aprill jüripäev pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest, kari ootas perenaist, peremees pidi ümber oma põldude käima, et head saaki saada. Kari viidi karjamaale, jäid sinna mihklipäevani. Tööliste palkamine tallu, tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine. · Mai (lehekuu): 1. mai töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad 9. mai kevadine nigulapäev ümber kirikuristi käik, küünalde ja toidu viimine kirikusse, et õnnistust saada. Hommikul kirikuskäik, pärast lahutati meelt. · Juuni (jaanikuu): 24. juuni jaanipäev õhtul süüdati jaanituli, enne seda käidi saunas. 27. juuni seitsmemagajapäev kui sel päeval sajab, siis sajab 7 nädalat järjest. · Juuli (heinkuu, jaagupikuu):
3) Taimesordid ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT rahvatantsupidu, 1) üritused rahvusvaheline muusikute konverents veebruar, lehekuu, pühapäev, 2) kuud, nädalapäevad, jaanipäev, uusaasta, suur tähtpäevad, pühad reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev minister, direktor, professor,
Kolmekuningapäev 6 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kolmekungingapaev.php tõnisepäev 17 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tonisepaev.php jüripäev 23 aprill http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php mihklipäev 29 september http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php toomapäev 21 detsember http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu aprill-jürikuu mai-lehekuu juuni-jaanikuu juuli-heinakuu august-lõikuskuu september-mihklikuu oktoober-viinakuu november talvekuu detsember-jõulukuu 17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?).
leib, Viini sai. Saku õlu, Costa Rica kohv. Vene sinep, Türgi diivan, Soome kelk. Sõidukid: · Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu lilli, purjekas Kõhn Venda. · Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega: · Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev. · Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister. Eesti Panga president. Tartu ülikooli rektor. Suurt algustähte ei ole tarvis käsutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!).
3) Taimesordid ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT rahvatantsupidu, 1) üritused rahvusvaheline muusikute konverents veebruar, lehekuu, pühapäev, 2) kuud, nädalapäevad, jaanipäev, uusaasta, suur tähtpäevad, pühad reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev minister, direktor, professor,
Mercedes-Benz, Geisha. Neid käänatakse nagu võõrnimesid: Jonseredi saed, Philipsi triikraud, IBMi ~ IBM-i arvutid. SÕIDUKID SUUR TÄHT Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, mootorpaat Lendav Hollandlane, rong Punane Nool, tuletõrjeauto Kärmas Katariina. Nimed ei ole, väikese tähega: Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused: veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, jaanipäev, võidupüha, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tiigriaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid: minister, admiral, professor, rahvusvaheline meister, Eesti Panga president, Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor, rahandusministeeriumi kantsler. Vabariigi President kui asutus ehk institutsioon ametlikes tekstides. Tavakasutuses president.
Maagiline päev Külaskäigu keeld Söök/Jook: Oad Herned Kruubid Tangud 5. Kevadpüha e. ülestõusmispüha e lihavõtted Kiriku pühadest kõige olulisem Esimene täiskuu pühapäev peale kevadist pööripäeva Kombed: Kooskäimise algus- kiigel käimine Päike tantsib lihavõtte hommikul Munade kinkimine, toksimine Munade veeretamine Varahommikune munade veeretamine Söök/Jook: Pasha Mai (lehekuu, õiekuu) 1. Mai- volbripäev Walburga Vilipuse päev Loksperi mäel nõiad Kombed: Kaunviljade ja köögiviljade külvamise päev Tule tegemine Kellade helistamine Kui on soe ilm, tuleb soe suvi ja vastupidi 9. mai- nigulapäev Kombed: Külvata kaera, nisu, kaunvilju Surnute mälestamine
- Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1. märtsil tuul puhub, sealt puhub ta ka suurema osa suvest. - On esimesel märtsikuu ööl taevas näha heledaid tähti, tuleb pikk kevad. - On märts vihmane, on ka suvi vihmane. - Märtsikuu udu ennustab kolmandal päeval vihma. - Müristab märtsikuul, puistab lund lehekuul. - Kui märts on vihmane, on ka september vihmane. - Kui aprillis hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, siis tuleb soe suvi. - Jürikuu soe lehekuu vilu. - Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi. - Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane.
3) Taimesordid klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT rahvatantsupidu, rahvusvaheline 1) üritused muusikute konverents veebruar, lehekuu, pühapäev, 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, jaanipäev, uusaasta, suur reede, pühad võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev minister, direktor, professor, kindral 3) ametinimetused, auastmed
Kirjutatakse jutumärkides kartul ,,Jõgeva piklik", õun 3) Taimesordid ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT rahvatantsupidu, 1) üritused rahvusvaheline muusikute konverents veebruar, lehekuu, pühapäev, 2) kuud, nädalapäevad, jaanipäev, uusaasta, suur tähtpäevad, pühad reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev minister, direktor, professor,
juust. 12. Sõidukid Üksiksõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laevad Botnia Laht ja Tormide Rand, mootorpaadid Lendav Hollandlane ja Onu Villi, purjekas Kolm Venda, võidusõiduautod Sinine Leek ja Viru Välk, rong Punane Nool. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, maoaasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president,
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS
otsust kuulama. Varsti läks Hinnu isa ka mulda. Tondid saadi kätte, kius ja kurjus kadus, Miina sai õnnelik olla, Miina oli tark tüdruk oskas kõike, vaeslapsest sai veel suur sepikoja noor perenaine ja rikka Turuvere pere minia! Ei tea kas Riinu jäi sinna Tammistele elama või rentis selle ära. Maja anti rendile, raha jagati korralikult võrdselt ära, Hinnu võlg mis oli, see annetati lastekodule. Riinu ei suutnud Miinast lahus olla ja koli tema juurde. Kui lehekuu lilleõilmed ja ööbikulaulu üle maailma puistas, kui kevadine õnn loodust õue ja südant rinnus paisuma ajas, siis astus Miina Taavetiga altari ette. Kus nad teineteise kõrvale kinnitati. Neile sooviti päikselisi päevi, õnne jne. Tonditest vana Kadakas pandi vangi sest nede onnis oli osa riisutud asju. Kadaks pandi vangi keldri, kus ta oma teole sai järele mõelda. Hinnu kastist leiti puhast raha, sest ta oli ihnus laekalõhkuja. Kohtus tunnistasid Jüts ja Juhan, kuidas nad
Samuti oli ka abiliste palkamine tallu, sulastega tehti kaupa ja sellest päevast on kirde-eestis ka naistepeopäev. Karjandusmaagiline kooskäimine- lüpsiku turgutamine ja või tegemine- puu lüpsik oli terve talve lüpsmata ja lehmad ei lüpstud oli vaja turgutada st. Kodust võeti kaasa muna ja poest osti pudel viina ja sellega tuli lüpsiku turgutada ( osa teksti sellest puudu, kuidas turgutati). MAI- lehekuu • 1.05 kevadpüha ja volbripäev • 9.05 kevadine nigulapäev- ümber kirikuristi käik ja küünlad viidi ja pandi kirikus põlema, et saaks toidule õnnistust. • Kirmasepüha (kirchmess-kirikulaat saksakeel)- peale kirikuteenistust lahutati meelt, tantsiti, lauldi, osteti vajaminevat kaupa kaupmeestelt ja oli ka abiellumisealiste tutvumise ja kohtamise kohaks. Juunikuu- jaanikuu • 24
Virmaline, Koit, Tuuslar, Hämarik. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Nimi võib olla veel kalliskivil (teemant Roosa Panter), kellal (Kambja kiriku kellad Usk, Lootus ja Armastus, Big Ben Londonis, Tsaar-kell Moskvas) ja paljul muul. Kokkuvõte Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, valge kepi päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president,
annaabi.ee 
