Eesti keele kirjandus loovtöö luuletuste kohta
kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen
kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid
jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel.
Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui,
olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud
võrdlust nagu käändes ,,Ja kadus nahu leht lehekuhja ära". Mõnes mu luuletuses on ka
isikustamist ehk personifikatsioone, mis tähendab, et elutule ja elus loodusesemetele ning
abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu
ikka ripub üle vete". Minu arvates on kõige keerulisem kõnekujund metafoor, mis
tähendab varjatud võrdlust. Teadlikult ei ole ma oma luuletustesse metafoore lisanud,