- kõrgkvaliteetterased S 0,025%, P 0,025% - eriti kõrge kvaliteediga terased S 0,015%, P 0,025% 4. Termotöötlemise järgi - tsementiiditavad terased C 0,25% - parendatavad terased C=0,3-0,5% Legeerterased – legeerivate elementide sisaldus alla 5%. Legeerkonstruktsiooniterased: tsementiidivad, parendatavad(karastusjärgne kõrgnoolutus), nitriiditavad. Karbiidid – keemilised ühendid, mille moodustavad legeerelemendid terases oleva süsinikuga. (karbiide moodustavad: Mn, Cr, W; ei moodusta: Si, Ni) Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5% Kiirlõiketerased - püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: Perliitterased – legeerelementide sisaldus 2...4%, õhus jahtudes ei karastu
A = 12%. ERIOMADUSTEGA LEGEERMALMID Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, st milliseid elemente ja kui palju % nad sisaldavad. Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse margis esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi. 1. Libleja kujuga grafiidi osakesed ehk lamellgrafiit – L. 2. Keraja kujuga grafiidi osakesed ehk sferoidaalne grafiit – S. Grafiidi osakeste kuju tähise järel näidatakse kõik legeerelemendid Mendelejevi tabeli tähistega nende sisalduse kahanemise järjekorras, kõigi elementide tähiste järel samas järjekorras iga elemendi sisaldus keskmiselt protsentides, näiteks: L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3%. S – NiSiCr 20 5 2 – keraja grafiidiga malm, Ni – 20%, Si – 5%, Cr – 2%. Malmide tähistsüsteemi EN 1560 kohaselt tähistatakse legeermalmi koostise järgi, näiteks
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases
.....................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid.............................................................................................................................. 8 5. Terase keevitamine..............................................................................................................................11 5.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases.........................................................................11 5.2 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis..................................................................................11 5.3 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis.................................................................................. 11 5.4 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases.................................................................
Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit – L , b)keraja kujuga sferoidaalne grafiit – S. L-NiCuCr 15 6 3 –libleja grafiidiga malm, kus Ni-15%, Cu- 6%, Cr- 3% Kulumiskindlad malmid (DIN1695) näidatakse koostis nagu valatud kõrglegeerterastel: G – valatud, X – kõrglegeerituse tunnus, siis malmi süsiniku sisaldus sajandikprotsentides ja selle järel legeerelemendid ning nende sisaldus täisprotsentides kahenemise järjekorras: DIN1695 G-X 330 NiCr 4 2 (C sisaldus 3,3%) .Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: väike tugevus (grafiit on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu lõõkkoormusele; Positiivne: hea valumaterjal (sulamistemp madalam, lihtne ja odavam asju valmistada), hõõrdetegur väiksem kui terasel (kulub vähem), väsimustugevus on parem, malmist võlli tugevus väheneb täpselt
Merealumiiniumi lehtede tuntumad koostised on AlMg 2,5; Al Mg 3,5; Al Mg 3 Mn; AlMg4; AlMg 4,5 Mn07. 2. Alumiiniumisulamite kasutusvaldkonnad. Ehitus, transport, tehnika, pakendamine.. Lennundus, autotööstus, sport, elektriseadmed, kodutehnika, ehitus, laevaehitus 3. Alumiiniumisulamite mehaanilised omadused. - deformeeritavad (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - valusulamid (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid :
- kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime - õmbluse kuju (kumer, nõgus) õmbluse kõrgus ja üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid - kaare ioniseerijad - sideained Kattetüübid: aktiivgaasis 1)happeline kate A 2)tsellulooskate C 3)rutiilkate R 4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR 6)tselluloosrutiilkate 7)happeline rutiilkate 8)aluseline rutiilkate 9)happeline tsellulooskate 1)Happelise kattega elektroodid võimaldavad kasutada suurt keevituskaare võimsust, saavutades sellega suure läbisulatuse ja keevituskiiruse. Happelise kattega elektroode kasutatakse põhiliselt horisontaalõmbluste keevitamiseks
Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. 2 Terase keevitamine 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest suurem. Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis Kroomi on süsinikvaestes terastes kuni 0,3%,konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% ja kroomnikkelterastes 9...35%. Keevitamisel moodustuv kroomkarbiid vähendab terase korrosioonikindlust ja suurendab keevitatavust halvendavate rasksulavate oksiidide teket. 2
...1,6%) · Erilegeerterasteks Liigitus koostise ja struktuuri järgi · Kroomterased (põhiline legeeriv element Cr) · Mangaanterased (eelkõige Mn-ga legeeritud) · Nikkelterased (eelkõige Ni-ga legeeritud) · Kroomnikkelterased Liigitus termotöötluse järgi: Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: · Tsementiiditavad · Parendatavad · Nitriiditavad terased Legeerelemendid Kroom -suurendab tugevust ja kõvadust. Moodustab Fe alfa-ga piiramatu tardlahuse. Süsteemis Fe- Cr-C esineb samuti kolm kaksikkarbiidi: kroomi sisaldab tsementiit (Fe,Cr) 3C ja kaksikkarbiidid (Cr, Fe) 7C3 ning (Cr,Fe) 23C6. Nikkel-parandab väsimustugevust. Moodustab Fe gamma-ga piiramatu tardlahuse. N korral alaneb tunduvalt polümorfse muutuse temperatuur A3. Ferriitstruktuur saadakse aeglasel jahutamisel ainult kuni 6% Ni- sisalduse korral
1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb.
5. Teades konkreetse terase karastusvöödi võib oodata, et selle läbikarastuvus on selle vöödi piirides. Mõned karastusvöödid, terastele 0,4 % C ga on toodud joonisel 13.8, millest on hästi näha positiivne legeerimise mõju terase läbikarastuvusele. Terase kõvaduse võimalik kõikumine läbikarastusvöödi piirides ütleb ka seda, et üht terase margi võib iseloomustada minimaalse ja maksimaalse kriitilise diameetriga, kõrgema kvaliteediga terased, kus süsinik ja legeerelemendid on üleval piiril, omavad ka suurema läbikarastuvuse. Termotöödeldud karastatud ja kõrgnoolutatud terase mehaanilised omadused on tihedalt seotud selle läbikarastuvusega, nagu seda näitab joonis 13.9. Madala läbikarastuvuse korral on katsekeha südamikus tugevus Rp 02 ja eriti sitkus KCU madalamad, kui karastatud kihis, joonis 13.9a,b; täieliku läbikarastuvuse korral aga on nemad kogu ristlõiges ühesugused, joonis 13.9c.
Teraste muutub. On olemas kalestumisele vastupidine puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsiniku- esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja sisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähen- Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligi- davad plastsust. kaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuu- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plast- rist. sus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahe- Survega töötlemisel toimub pooltoodete (too- mikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas dete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või (nn
annaabi.ee 
