"leetseljakute" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

ujub, siis ei taipagi, kui ruttu sa ise liigud, vaid hoiad hinge kinni ja mõtled: oh sa mu meie, kuidas see kihutab! Kui arvate, et ei ole kohutav sel kombel öösi uduga olla ja et inimene seal üksi olles ei tunne end mahajäetuna, siis katsuge kord ise -- küllap näete. 294 Järgmise poole tunni jooksul huikasin aeg-ajalt; viimaks kostis vastus õige kaugelt. ma katsusin sellele järgneda, kuid ei. saanud, otsustasin, et olin sattunud leetseljakute rägastikku, sest nägin neid hämarikus vilkuvat mõlemal pool; -- vahest kitsas renn viis parajasti nende vahelt läbi. Mõningaid ma ei näinud, kuid teadsin nende sealolekust, sest kuulsin, kuidas vool kõhises üle kallaste rippuvates vanades kuivanud põõsastes. Noh, ma siiski varsti kuulsin huikeid seal leedete vahel; katsusin ainult kuidagi neid pisut jälgida, -- see oli raskem kui sootulukest püüda. Iial pole ma kuulnud ühtki häält niiviisi siia-sinna hüplevat, nii