Väike-Maarja valla ajalugu
kultuuripärnadi nimekirja.
Hariduslugu
Juba rootsi ajal, 17. saj keskpaiku, hakati maarahvalt
lugemisoskust ja ristiusu tundmist nõudma. Sada aastat
hiljem avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid,
kuid need ei tegutsenud kuigi kaua. Uuesti asutati
külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel. Need jäid ka
püsima. Esmakordselt avati Väike-Maarjas
kihelkonnakool 1723. a, teist korda 1750. a, kuid
püsima jäi alles 1873. aastal, mil ta sai ruumid
leerimajja Pikk t 3. Kool muutus tugevaks hea majandusmehe ja pedagoogi Peeter
Koidu ajal 1883-1892. Suurima tunnustuse sai ta kirjanik Jakob Tamme ajal 1893-
1907. Kui kooli enam ruumipuudusel tütarlapsi ei võetud, asutati 1901. a
tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a).
Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2-
aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga
annaabi.ee 
