ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
muutub leeliselise saaste sissekandega (Paal et al 2012: 248). Ökosüsteemide leelistumine
ja keemiliste ühendite sisalduse muutused keskkonnas (mullas, mullavees ja sademetes)
avalduvad taimede füsioloogilis-biokeemilistes protsessides, nende morfoloogia ja
bioproduktsiooni muutustes (Degtjarenko 2010: 3). Leelistumise tulemusena tõuseb
näiteks rabades vee pH, mistõttu hävivad turbasamblad ja turba juurdekasv lakkab (antud
olukord on juba murranguline ja iseloomustab tugevat leelissaastet) (Kaasik et al 2003).
Turbasamblad ja kogu muu rabale iseloomulik taimestik taandub. Neid tulevad asendama
madalsoo- ja metsataimed, isegi lubjalembesed liigid (Kaasik, Ploompuu 2005).
Täielikult hävinud turbasamblaga rabades peatub omakorda süsiniku sidumine, küll aga
jätkub turbasammalde lagunemine pindmises kihis vähemalt sama intensiivsusega, nagu
see toimub loomulikus olukorras (enne saastet). Seega on need rabad muutunud
süsinikdioksiidi allikaks, mitte sidujaks