aerosooli kohta, kuid hajumise pöördülesande lahendamine (hajunud kiirguse järgi hajutaja omaduste määramine) sisaldab endas nii palju määramatusi, et aerosooli suurusjaotuse ja keemilise koostise määramine maapealsetes seirejaamades on endiselt möödapääsmatu. Kaugseire ei asenda taimekoosluste liigilise koosseisu seiret, sest kõrgelt alla vaadates ei ole lootust leida näiteks väikese katvusega rohttaimi, mis võivad olla väga tundlikud teatud inimmõjuritele nagu näiteks leelissaaste Kirde-Eesti rabades. Enamasti saadakse algandmed koosluste määramiseks satelliidiülesvõtte alusel just selle liigilist koosseisu ja kasvutingimusi kohapeal uurides. Need olid mõned näited, mis peaksid illustreerima kontaktseire jätkamise ja arendamise vajadust.
Turbasamblad ja kogu muu rabale iseloomulik taimestik taandub. Neid tulevad asendama madalsoo- ja metsataimed, isegi lubjalembesed liigid (Kaasik, Ploompuu 2005). Täielikult hävinud turbasamblaga rabades peatub omakorda süsiniku sidumine, küll aga jätkub turbasammalde lagunemine pindmises kihis vähemalt sama intensiivsusega, nagu see toimub loomulikus olukorras (enne saastet). Seega on need rabad muutunud süsinikdioksiidi allikaks, mitte sidujaks. Antud näite näol lisandub leelissaaste tõttu atmosfääri omakorda süsinikdioksiidi, mis moodustab ligikaudu 1% Narva elektrijaamadest õhku paiskuvast kogusest aastas (Kaasik et al 2003). 19 Mõju on samuti ka taimekoosluste liigilisele koosseisule toitainete sissekande näol (Degtjarenko 2010: 3). Toitainete sissekanne (näiteks lämmastiku) põhjustab mineraalmaaliikide invasiooni ja mitmete kooslusele iseloomulike liikide taandumist
annaabi.ee 
