Eestlaste muistne vabadusvõitlus
ja piiskopimeestega "Venemaale Novgorodi poole", tabades püha pidanud
rahvast ootamatult ning saades hulgaliselt vange ja saaki. Tõenäoliselt liiguti üle
Lämmijärve ja sealt edasi mööda külmunud jõgesid Novgorodi poole suunduvat
taliteed. Novgorodi ja Pihkva kroonikate järgi toimus sel aastal leedulaste sõjaretk
Šeloni viiendikku. On usutav, et tegu on samade sündmuste kirjeldusega, kus
ugalasi on lihtsalt ekslikult leedulastena esitatud.
Sõjakäik Järvamaale
Pärast kolmekuningapäeva, arvatavasti veel jaanuaris organiseeriti hoolimata
Vene vürstide vasturetke ohust uus sõjakäik Eestimaale. Liivimaal kogunenud
riialaste, liivlaste ja latgalite sõjavägi liikus Sakalasse, kus nendega liitusid
ugalased ja nendega koos olnud sakslased. Sakala vanemad võeti teejuhtidena
kaasa ja suunduti edasi Järvasse ning "rabati seda maad suure nuhtlusega".
annaabi.ee 
