Tsitaatid - Voltaire Zadig ja Candide
Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu.
Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie
silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma
hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal
nina peast lõikama.
Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse
olemas ei ole.
Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes
on madu?
Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid
needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et mind kõihe
kohutavamasse õnnetusekuristikku paisata.
Mu keha ja süda on määratud armastama; esimesel neist on põhjust rahul olla.
Aga kuidas saab see nii olla, et see kes annab on kahetsusväärsem sellest, kes vastu
annaabi.ee 
