Elekter ja pinge
fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi
negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad
selle toimele.
Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse
motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab
elektrilaengu.
Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all
mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri
all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu.
Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav
fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse
erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu
mberpaigutamiseks hest punktist teise.
Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish,
kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist.
annaabi.ee 
