Jupiter (referaat)
rõhku, mis ületab Maal tuntud normaalrõhku merepinna tasemel kümneid miljoneid
kordi. Kuidas käitub tuum sellises olukorras? 1938. aastal väitis Wildt, et Jupiteri
tsentri suunas liikudes sunnib kõrge rõhk ja temperatuur vesiniku molekule
laggunema. Vabanaenud aatomid moodustavad tihke supi, mille ta nimetas
,,metalliliseks vesinikuks". Keegi ei tea tegelikult, milline on vesinik siis, kui ta on
metall võibolla midagi elavhõbedasarnast. Kalifornias Lawrece Livermore'i
Rahvuslikus Laboratooriums on uurijad küll suutnud imepisikesel hulgal
kaduvvväikeseks ajavahemikuks valmistada metallilist vesinikku, ent see aine pole
ette nähtud meie maailma ja nii esineb ta ainult hiidplanedi südames.
Gaaside segu sarnasus Jupiteril ja Päikesel ei jäänud ainult Wildt'i kirjatööde sisuks.
Olles esimene planeet, mis Päikesesüsteemis formeerus, imes kasvava
külgetõmbejõuga noor Jupiter endasse Päikesesüsteemi ürgpilve gaase samuti