Draama
Draama vormiliseks iseärasuseks on dialoogiline sõnastus. Dialoog ehk kahekõne oli algselt
kõne kahe isiku vahel, nüüd aga kahe või mitme isiku vahel ristlev kõnelus. Iga üksiku
tegelase kõneosa dialoogis nimetatakse repliigiks. Sageli esineb draamas ka monoloog ühe
tegelase ulatuslikum kõne mis annab seda edasi tegelase mõtteid, et neid teatavaks teha
vaatlejale.
Temaatilise terviku säilitamise huvid ja lavatehnilised põhjused, nagu dekoratsiooni,
kostüümide ja lavasisustuse muutmine, tingivad draamateose jaotamist vaatusteks. Vaatused
jagunevad omakorda etteasteteks ehk stseenideks, s.o. osadeks, kus tegelaste koosseis ei
muutu.
Dramaatilised zanrid.
Antiikajast saati jaotati draamateosed kaheks peazanriks: tragöödiaks ehk kurbmänguks ja
komöödiaks ehk naljamänguks. XVIII sajandil tekib kolmas vahepealne zanr draama,
milles esineb niihästi tragöödia kui ka komöödia elemente. Tänapäeval on seega mõistel
annaabi.ee 
