M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Nad põmmutavad
suurtükki vee peal, see tõstab laiba üles. Jah, ja nad panevad leivaviilukatesse elavhõbedat ja
lasevad need vette, ja kui kusagil peaks
95
mõni uppunu olema, siis ujub see just sinna kohta ja jääb seal seisma.»
«Jah, olen sellest kuulnud,» sõnas Joe. «Huvitav, kuidas leib niiviisi mõjub.»
«Oh, see pole üksnes leib,» ütles Tom, «arvan, siin on peaasi see, mis leiva peale enne
vettepanekut lausutakse.»
«Aga selle peale ei lausuta midagi,» tähendas Huck. «Olen ise näinud; midagi ei lausuta.»
«Noh, see on igatahes imelik,» ütles Tom. «Aga võib olla tehakse seda salaja. Muidugi
salaja. Igaüks võib seda arvata.»
Teised poisid arvasid, et Tomil pidi õigus olema, sest ühelt asjatundmatult leivatükilt, mis
polnud varustatud nõiasõnadega, ei võinud ju oodata eriti arukat tegutsemist, kui ta oli välja
saadetud sellise tähtsa ülesandega.
«Pagana pihta, küll ma tahaksin praegu seal olla!» ütles Joe.