M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Seni oli saatus mind aidanud, aga nüüd oli mul kitsas käes.
Nägin, et ei maksnud mitte katsudagi sihukesest hädast välja rabelda; pidin paratamatult alla
vanduma! Ütlesin siis endamisi, et nüüd tuleb riskida ja tõtt rääkida. Tegin suu lahti, et
alustada;
aga ta haaras minust kinni, toppis mu voodi taha ja ütles:
«Sealt ta tulebki! Lase pea madalamasse, -- nii, nüüd on küll; nüüd ta sind ei näe, ära sa
endast märku anna. Tahan talle vembu mängida. Lapsed, ärge te lausuge sõnagi!»
«Nägin, et nüüd olin sees. Aga mis käsu oleks olnud muretsemisest. Polnud müüd teha, -- tuli
vaikne olla ja katsuda vastu võtta, mis oli tulemas.
Kui vanahärra sisse astus, nägin teda vaevalt raasukese, sest voodi varjas teda. Emand Phelps
hüppas ta juurde ja ütles:
«Kas ta tuli?» .
«Ei,» ütles ta mees.
428
«Helde taevas küll!» ütles emand, «mis temast küll võib saanud olla?»