pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 1m; sellest nähtub, et järve valgala on võrdlemisi suur. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja üsna hästi segunev. Vee
imekspandava täpsusega. Maapind, millele püramiidid kunagi ehitati on täiesti tasane (maksimaalne kõikumine 2 cm). Nad mumifitseerisid oma surnuid hämmastava osavusega. Alles viimase sajandi jooksul on Egiptuse vanadest kaljuhaudadest leitud mitu peaaegu täielikult säilinud surnukeha. Surnukeha, mis on säilinud üle 4000 aasta. Niiluse kallastel moodustuvad püramiididest, kaljuhaudadest ja templitest lausad terved ,,surnute linnad", kus ühes võib olla lausa sadu haudu. Olen kindel, et vaaraode hästi säilinud surnukehi ja veel avastamat kaljuhaudu leitakse veel ning juba mõnesaja aasta pärast teatakse Egiptusest palju rohkem kui praegu. Egiptus ei väsi meid kunagi üllatamast. Pilt 1 Mastaba Pilt2 Astmikpüramiid Pilt 3 Püramiidid Giza platool
1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Näiteid kaablite ja juhtmete tüüppaigaldusviisidest 22 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Tihti paigaldatakse kaablid kaablirennile (-riiulile) , mis võivad olla kas augustatud (perforeeritud) või avadeta (lausad); esimesel juhtumil on kaablite jahutustingimused paremad. · Renn loetakse aga augustatuks alles siis, kui selle avad moodustavad vähemalt 30 % riiuli kogu-pindalast. Kui avade suhteline kogupindala on väiksem, loetakse renn lausaks. · Redelpaigaldusel on õhu konvektsioon kaablite ümbruses tunduvalt vabam kui riiulpaigaldusel, sest redeli metallosad varjavad kaableid mitte enam kui 10 % ulatuses.
Järv on nõrga läbivooluga, sisse voolab Kubija oja ja mõned kraavid. Väljavool toimub Võhandu jõkke. · Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti
annaabi.ee 
