Tallinna 32. Keskkool ROBERT-HOUDIN Uurimustöö Andres Jakovlev 12c Juhendaja: Naima Klitsner Tallinn 2006 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. MUSTKUNSTI JA ILLUSIONISMI AJALUGU.........................................................6 1.1. Vanaaeg..........................................................................................................6 1.2. Keskaeg.......................................................................................................9 1.3. Renessanss...............................
peale mida läks Toinette Louis' XV kolme tütre juurde, kus ta ka tavaliselt kuningat kohtas. Kell üksteist kohendati tema juukseid, lõunaks kutsuti kohale dofiini kaaskond, mille lõpuks jäid kohale ainult naised, et nende nähes riietuda uuesti Toinette'i. Kell kaksteist mindi kirikusse missale, peale mida toimus lõunasöök; sealt edasi siirdus dofiin oma tuppa, et kirjutada, lugeda või töötada. Kell kolm kohtus ta uuesti vana Louis'i tütardega, kell viis algas klaveri- ja laulutund ning pool seitse liitus dofiin juba kolmandat korda tädidega või läks üldse jalutama. Kella seitsmest üheksani mängiti ja sealt edasi toimus päeva viimane söömaaega. Viimaks mindi kell üksteist magama. Selline päevaplaan saatis Marie- Antoinette'i pikalt ning võib öelda, et ainus kõrvalepõige sellest igavast elust toimus siis, kui dofiini ja Louis XV armukese Dubarry vahel toimus väikestviisi naistesõda, kus Marie- Antoinette pikalt ei nõustunud kõnetamast Dubarry't
Nachrichten" koostamisel, mille vahendusel Eestist tulnud teated said rahvusvahelise lugemismaterjali osaks. Baltimaadest saabunud materjal võis välismaa lugejatele tunduda põneva ja huvipakkuvana, siinne omapärane sotsiaalne olustik, rahva primitiivne hingelaad ja hoogne usuline innustus võisid mujal tunduda tavapäratuna.37 Vennastekoguduste laulud Vennastekogude palvemajades lauldi palju. Vennastekoguduste üheks omapäraseks liturgilise kogunemise vormiks oli laulutund (Singsunde), kus lauldi iseloomulikult koos erinevate pillidega.38 Kirikukoraaliga võrreldes olid hernhuutlaste koguduselaul lihtsam, tempolt liikuvam, mazoor-minoorse rahvaliku ilmaliku laulu laadi, vahel peaaegu et tantsuline. Lisaks sellele paistsid vennastekoguduste laulud teiste kirikulaulude taustal silma ülima tundelisuse ja kaeblikkuse poolest. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
