SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
Ööbik võib laulda terve öö ehast koiduni, esimesel kahel nädalal pärast laulu
algust ka päeval, vaikides veidikeseks vaid keskpäeval. Lauldes istub ta
maapinna lähedal oksal, veidi kühmu tõmbununa ja ripakil tiibadega. Üldiselt on
ööbik ettevaatlik lind, kes varjatult elab, kuid laulmise ajal ta unustab ohu ja siis
võib talle väga ligi minna.
Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad
rõõmsatega. Laulustroof vaibub sujuvalt, kuid väikesele pausile järgneb
ootamatult uus, katkendlik ja vali.
Noored ööbikud õpivad laulma vanalinde jäljendades. Sellepärast laulavad ühe
piirkonna ööbikud sageli paremini mõne teise piirkonna omadest, aga kui
linnupüüdjad on paremad lauljad kinni päädnud, hakkab järgmine põlvkond
halvemini laulma. Seevastu kui piirkonda ilmub üks hea laulja, muutub seal ka
teiste ööbike laul ilusamaks.