1. nimeta 2 esimest eesti laulu ja mänguseltsi 1)vanamuine 1865 2)estonia 1865 2. 1 õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid,nimi,kus asutati,esimesed kasvandikud asjaarmastajad heliloojad. Janis Cimze seminal 3. kus tekkisid 1eesti laulukoorid,1 pasunakoor (dirigent)? Esimesed laulukoorid tekkisid 19.sajandi 20-ndatel aastatel,koolides 4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust.
3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632
Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad. 1) Parem haridus, 2) avada eestikeelseid kõrgema astme koole, 3) haritud eestlane jäägu eestlaseks. A. Kunileid "Sind Surmani", "Mu isamaa on minu arm" Mis oli esimene muusikazanr Eestis, kes olid selle viljelejad asjaarmastajad heliloojad?
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks.
Rajati 1804. Muusikahariduse laiem levik sai võimalikuks tänu kihelkonna kooli õpetajate tegevusele Kool, kus valmistati ette külakooli õpetajaid, rajati aastal 1822 Laiusele. Aasta hiljem rajati laulukoor, mis suutis laulda mitmehäälseid koraale, lauldi isegi Bachi ja Händeli loomingut.Peale Laiuse said muusikakeskusteks veel Torma ja Põltsamaa. Arvukalt tekkis koole Tartu, Võru- ja Viljandimaal. Esimene teadaolev laulupäev koraaldati Saaremaal 1863 Anse külas, korraldajaks M.Körber. Hiiumaal juhtis muusikaelu Gustav Rinne. 1866. oli esimene laulupidu Küla pastoreid ja muusika õpetajaid valmistasid ette Janis Cimze seminar. Muusika õpetusel oli väga tähtis koht. Õpiti laulmist, klaveri, oreli ja viiulimängu, harmooniat jne. Sellest seminarist tulid sellised nimed nagu F. Saebelmann, A. Kunileid - Saebelmann, A.Thomson, C.R. Jakobson, A.Läte Rahvuslik ärkamine oli kantud saksa vastastest meeleoludest
peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel, Endla. I üldlaulupidu Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula
1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon ise pärines Saksamaalt. 1857.aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. 18.-20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord ,kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla
hakati regulaarselt korraldama piirkondlikke spordivõistlusi, kus osalesid Kiltsi, Porkuni, Väike-Maarja, Käru, Rakke jt osakonnad. 1920-30ndail aastail elavnes Simunas isetegevus. Mängiti küllaltki nõudlikke lavatükke. 1930. a 9. märtsil otsustati ühendada Simuna tuletõrje seltsi pasunakoor ja keelpillide orkester üheks sümfooniaorkestriks (juhendaja H. Haiba). Samal aastal alustati rahvamaja ehitamist. 1930ndate aastate suursündmuseks Simuna muusikaelus kujunes esimene Simuna laulupäev 20. juunil 1937. a. Laulupäevast võttis osa 10 segakoori 328 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 83 mängijaga. 1930. a ehitatud Simuna haridusseltsi maja hävis sõjatules 1944. a. 1957. a asuti uut ehitama maja, mis sai valmis 1961. aastal. Valla praegust kultuurielu kujundavad Väike-Maarja, Kiltsi ja Simuna rahvamajad ning Väike-Maarja, Triigi, Kiltsi ja Simuna raamatukogud. Kogu paikkonna minevik ja tänapäev kajastub Väike-Maarja Muuseumis, Vao tornlinnuses ja Kiltsi lossis.
Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor
Tartu ülikooli jõuavad eestlased II Faehlmann esimeste hulgas, I veel K. J.Peterson, III Kreutzwald. Kunsti valdkonnas kõik baltisakslased õppinud kas Düsseldorfis, Peterburis vms. Ka sinna jõuavad eestlased; I Kohler lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Teateri valdkonnas läks moodi, tekib Tln saksa teater. Kujunes 3 kohalikku keelt - eesti, saksa, vene. Muusikaelu intensiivistus. Lauluseltsid. I saksa lauluselts 1893. Gertrud Mara. 1857 orgunniti I baltisaksa laulupäev. Majandus: pärisorjuse kaotamine (1816/1819) 16 Eestimaal, 19 Liivimaa kubermangus. Toob kaasa eestlase kui iseseisva kodaniku kujunemise. 1849/1856 - talurahvareformid avavad tee talude päriseks ostmiseks. 1849 Liivimaal, 1856 Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust
pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908 aastal korraldas ta Peterburis kontserdi Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust ( Tobias, Läte, Kapp ja Lüdig ), mis oli esimene omataoline sümfooniakontsert. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv A. Seremetevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku " Offenbacher" eksperdina. Peterburi aastail olid tal tihedad kontaktid ka Eestimaaga ning ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: Pärnu laulupäev 1903, uue "Vanemuise" avamine 1906, Tartu muusikapäev 1909, 7. Üldlaulupidu Tallinnas 1910, uue " Endla" avamine 1911. Aastast 1904 esines ta abikaasa Mathilde ( sopran ) saatjana nii Venemaal kui ka Eestimaal. 1. maailmasõja ajal oli Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris teenistuses. 1918. aastal tuli Lüdig Tallinnasse, kus 1918 24 töötas Kaarli kiriku organistina. Ta osales ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ja oli aastani 1923
· Töötas konservatooriumis II maailmasõjane, 1944. aastal suri ära oma omataoline. kodukohas. · Peterburi-aastail olid Lüdigil ka Eestiga tihedad kontaktid. Ta algatas ja juhtis siin · LOOMING: 1930. aastatel oli ta üks eesti populaarsemaid heliloojaid. Tema mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäev 1903. a., uue "Vanemuise" teoseid mängiti sageli, tema laulud said koorilauluvõistlustel preemiaid, ta valiti avamine 1906. a., Tartu muusikapäev 1909. a., VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. a., uue "Endla" avamine 1911. a. · Kirjutas 5 sümfooniat, Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), · 1918
Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist "Laulud Sõrvemaalt" I-II (1864-1867) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul - seda seost näeme nii lihtsas viisis ja harmoonias, kui ka tema luuletatud tekstides. Körberi parimad laulud on tänapäevalgi laialt tuntud: "Vaikne kena kohakene", "Kiigu, liigu, laevukene", "Mu isamaa, armas", "Kus on mu kallis isamaa?" jt. Tema eestvedamisel toimus 1863. aastal ka Sõrve ilmalik laulupäev, esimene omalaadne Eestis. 8
3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e. söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16. juunil toimus siin Nõo esimene laulupidu. Möödunud sajandi lõpuosas oli mäe lagi suuremas osas lage ja siin asus moonakamaja, kus elas kaks Timuski peret, kelle kasutada oli Vapramäe lael 25 ha põllu- ja metsamaad. Talu piir on praegugi äratuntavalt olemas. IX sajandi lõpul kultiveeriti see maa männikülviga, mistõttu on see osa metsast ligi 100 aastane. Ilus koht pikniku pidamiseks. Infopunkti selgitus on asjakohane ja piisav
edendamisega. Rahvusliku ärkamise ajal, XIX sajandi lõpus ja XX algul, eriti aga 1920.- 1940. aastatel oli Varal väga aktiivne seltsielu, kus kahtlemata osalesid koguduse liikmed. Kirikusse kuulumine oli tollel ajal normaalne ja tavaline. Näiteks 1895. aasta 19. veebruaril toimunud ja korda läinud kirikukontserdist annavad teada lausa mitu tolleaegset ajalehte. 29 Eraldi on 19.06.1932. aastal korraldatud vaimulik laulupäev, kus osalesid kiriku- ja ümbruskonna koorid, Vara laulu-mänguseltsi salongorkester, külalisena Väägvere laulukoor, mida juhatas P. Virkhaus, jt.30 Nõukogude ajal väga aktiivset tegevust ei toimunud, enamasti jäid pikapeale kogudusse alles vanemad inimesed, kelle jaoks see oli traditsioon ja kelle töökohad sellest ei sõltunud. Kogu kiriku käigushoidmine tugines inimeste heal tahtmisel ja sageli on inimeste seotus kiriku tegemistega kandunud põlvest põlve, vanematelt lastele
Juhan Aavik. 1904. aasta 7. novembril avati ,,Ilmatari" uus seltsimaja. Esimesi laulupidusid peeti Enge mõisa pargis, Lõhavere linnamäel ja alates 1912. aastast Suure-Jaani laululaval. Pärast Hans Kapi surma (1937) jätkas seltsiga Villem Kapp. Suure-Jaanil olid tihedad sidemed heliloojate Artur Kapi ja Mart Saarega. ( Erik 1962:13, 15, Jürisson 2005) I maailmasõja tõttu 1916. aastal katkes seltsi tegevus, kuid 1922. aastal tegevus taastati ning organiseeriti kihelkondlik laulupäev 30. juulil. "Ilmatari" laulukoorid astusid Eesti Lauljate Liidu liikmeks. Suuri teeneid kunstilise isetegevuse elustamisel peale sõja- aastaid pälvis Julius Vaks. Ta organiseeris segakoori (1948) ning peale tema surma jätkas koori juhatamisega 45 aastaks keskkooli õpetaja Ants Ruut. Vaksi poolt loodud meeskoor töötas edasi tänu isetegevusliku koorijuhi Jaan Joandi tööle. 1959. aasta septembrikuus moodustati uus segakoor, mille juhatajaks sai keskkooli muusikaõpetaja Mare Erik
tervalt tülli minna. Eestlaste endi jõust sakslaste ülemvõimu murdmiseks ei piisanud. I üldlaulupidu 1869. aastal kroonis Johann Voldemar Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I üldlaulupidu. Laulupidusid oli sajandi keskpaiku hakatud korraldama Saksamaal. Sealt võtsid selle üle baltisakslased. 1857. aastal toimus Tallinnas ja 1861. aastal Riias baltisaksa laulupidu. Esimene eestlaste laulupidu või laulupäev peeti 1863. aastal Saaremaal Ansekülas. Nii otsustaski "Vanemuise" selts president Jannseni eestvõttel korraldada Tartus esimese suurema laulupeo. See pidi toimuma 1869. aasta suvel ja olema pühendatud pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Loa taotlemine võttis aega kaks aastat ja see saadi kätte vaid 4 kuud enne peo kavandatud algust, kuid palavikulise innuga tööle hakanud korraldajad suutsid selle ajaga paljundada ja
programmiline (Hurda 3 soovi). 1) Kutsus eestlasi truuks jääma oma rahvusele. 2) Kutsus üles osalema ja toetama rahvuslikke ettevõtmisi, ka kõikvõimalike eesti seltside tegevust edendama (eesti elu edendamine). 3) Kutsus üles hoolitsema eestikeelse hariduse eest. Enam-vähem samal (ja natuke hiljem) ajal hakatakse vormima ka rahvusliku liikumise ideoloogiat. Hurda kõne saab ka paljusi selle väljatöötamise nurgakiviks. Laulupeol oli ka teine ja kolmas laulupäev. Toimus pidulik ühissöömine Vanemuise seltsi aias. Söömingu käigus võeti väga palju sõna. Anti sõna ka kohalesaabunud külalistele. Kolmas päev läks veel laulmise tähe all, see on ka esimene kord, kus koorid astuvad üles ka üksikult, toimub võistulaulmine. Kolmandal päeval toimub ka laialiminek. Toimus manifestatsioon, väga ülevas tujus sõideti mööda maad tagasi ,,ilma alkoholita purjus olles". Suur vaimustus ja entusiasm selle üritusega kaasnes
annaabi.ee 
