Eesti laulupeod
mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida
iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees.
Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav
Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti
parimaid püüdlusi.
1., 2., 4. ning 5. üldlaulupidu toimusid Tartus, ülejäänud Tallinnas. Nüüdsel
Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljatev arv 18 000-ni, kogu tegelaskond aga 25
000 kuni 30 000-ni.
Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide
hulk ning kasvanud lauljate/mängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt
rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad paremad koorid.