Eesti muusika ajalugu
Eesti kultuuri teeb iseäralikuks see, et vana regilaul ei kadunud uue aja ja
muusikakultuuri tulekuga ära, vaid säilis suulises käibes tänapäevani. Uuemal ajal muutusid
regilaulud ilmselt ka lühemateks ja lüürilisemateks. Pikimad vanad laulud ulatuvad ehk üle
paarisaja värsi. Regilauludes puuduvad lõppriimid ja salmid. On aga palju arhailist mõtte- ja
häälikukordust. Ka muusikaliselt on regilaul nagu tee, mis voogab, mitte rütmistatud nagu marss
või polka. Tavaliselt lauldigi regilaule nii, et üks ütles ühe rea eest, mida siis teised kordasid. Selline
esitusviis on väga sugestiivne ja regilaulu väest saab õigesti aru alles selle sees olles – see tähendab
ise lauldes. Eesti regilaul on suhteliselt tehislik nimetus.
Tegelikult ongi regilaulud jäänud maarahva kultuuri osaks ja selle väljenduseks. Nad on
nagu keskaegne ja varasem vanamuusika, mis jääb Euroopa muusikakultuuris Bachi-eelsesse aega.
annaabi.ee 
