Igatahes kirju seltskond. Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Ansambel on alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. nad viljelevad ka kaasaegset muusikat selle väga laialdastes väljendusvormides. Kontserti alguses seisid lauljad kiriku tagaotsas ning esimese laulu jooksul liikusid kuni ette välja. Esimene laul oli ühehäälne ning laulsid ainult mehed. Mõtlesin siis et, ei tea kas nad laulavadki ainut ühehäälselt, kuigi väga puhtalt. Õnneks ei pidanud ma pettuma, kuna järgmine lugu kõlas juba mitmehäälselt. See lugu oli Arvo Pärdi ,,Alleluia-Tropus" ning jättis väga hea mulje. Huvitav teos Arvo Pärdi poolt. Mind pani selle laulu puhul kohe imestama meeste vokaalsed võimed. Mõnes kohas lauldi väga kõrgelt. Teiste laulude seast paistis silma Gruusia rahvalaul ,,Seien romelman", kus üks laulja laulis soolot ning teised lauljad laulsid ainult tausta
" Kõlab võikalt, aga jällegi tõsi. Surres pääseb inimene vabaks ja voolab sõna otseses mõttes laiali ja temasse voolatakse, sest pole enam kedagi kes seda takistaks. Nüüd veel kord artikli pealkirja juurde. Miks siis linnud ikkagi peale maailma lõppu laulad ja päike tõuseb? See on nii sellepärast, et maailma lõpp on eelkõige meie, inimeste lõpp. Lihtsalt ühe eluvormi enesemääratluses eksisteerinud maailma lõpp. Maailm ise aga ei lõppe kunagi. Linnud laulavadki sellepärast, et maailm pole tegelikult lõppenud... Annika Vesselov 12c
annaabi.ee 
