M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Pärast keskööd
läksid inimesed kaldal magama, siis jäid kaldad kaheks või kolmeks tunniks täitsa
pimedaks, -- onnide aknad ei paistnud enam tulesädemetena. Need sädemed olid
meile ajanäitajaks, -- esimene, mis jälle paistma hakkas, ütles, et hommik oli lähedal;
siis otsisime koha, kuhu peitu minna, ja panime parve kinni. Ühel hommikul pärast
koiduvalgust leidsin paadi, läksin üle jõe teisele kaldale -- see oli kõigest kahesaja
küünra laugusel -- ja sõudsin umbes miili võrra mööda oja küpressimetsa; otsisin marju.
Parajasti, kui möödudes nägin kohta, kus kariloomade-rada üle oja viis, nägin kaht meest
mööda rada jooksvat nii ruttu kui jalad kandsid. Arvasin juba, et olen kadunud, sest alati,
kui kedagi taga aeti, arvasin, et tagaaetav olen mina, -- või ehk on Jim. Pidin ruttu
katsuma, et minema saan, aga nad jõudsid üsna mu ligi ja hüüdsid mind ja palusid, et
annaabi.ee 
