ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata. Vähem esineb vahvärk-tüüpi (Fachwerk) seinu, kus puitsõrestiku detailid (postid, diagonaalid ja rõhtvööd) on nähtaval ja sõrestikuvahelist osa katab krohvi- või laudisekiht. Näiteid Vahvärk konstruktsioonidest : Preedimõisa Härrastemaja 1903
elektrienergiaga ja kui on piisavalt puitu raketise ehitamiseks. Auruga soojendamisel on reegliks see, et valitakse temperatuuri tõusu ja jahtumise kiiruseks 5...10 °C/h, kuid betooni soojendamine ise toimub rõhul 0,7 atü ja temperatuuril 80-95 °C, vastavalt betoonis kasutatavale tsemendile. Auru kasutamisel betooni soojendamiseks on kõige pealt tarvis aurusärgid (piltlikult öeldes on tegemist katusepapist vahekihiga aurutihedaks tehtud laudisekiht) ümber raketise ehitada. Need ehitatakse karkasskonstruktsioonide sammaste , talade, riivide ja plaatide betoonimisel, mille pinnamoodul on 10...20. Lisaks aurusärkidele on olemas ka kapillaarraketis (vt. joonis 2) , mida peetakse aurusärkidest veidi majanduslikumaks, sest see on lihtsam ja kiirem viis paigaldada. Lamesärke ehitatakse vundamentide auruga soojendamisel pinnastes, mis ei karda niiskumist. Vundament kaetakse kerge kantava kattega, mille alla juhitakse aur.