Haug
lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane
kohastumus eluks veetaimede keskel.
Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja
aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud
jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning
päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest,
viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad
süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid.
Haug koeb kohe peale jää sulamist aprillis mais, madalas umbes 50 cm sügavuses
vees. Mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele ning areng sõltub vee
soojusest, 10 25 päeva pärast kooruvad vastsed. Maimud toituvad alguses
selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.
annaabi.ee 
