M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Hispaanlast
polnud näha olnud. Keegi polnud põiktänavasse tulnud ega sealt lahkunud. Kõik tõotas head.
Valitses sügav pimedus, vaikust segas aeg-ajalt ainult kauge kõuekõmin.
Tom süütas tünnis oma laterna ning mähkis ta hoolikalt käterätikusse, ja kaks seiklejat
hiilisid pimedas võõrastemaja poole. Huck jäi valvama ja Tom suundus teed kobades
põiktänavasse. Järgnes ärev ootusaeg, mis lasus tinaraskena Hucki meeleolul. Ta hakkas
soovima, et näeks laternavalgust, -- see hirmutaks küll teda, kuid ütleks talle vähemalt, et
Tom
oli veel elus.
Tundus, nagu oleks Tom lahkunud mitme tunni eest. Kindlasti oli ta minestanud; võib-olla oli
ta surnud; võibolla oli tema süda lõhkenud hirmust ja ärevusest. Oma rahutuses liikus Huck
põiktänavale tkka lähemale, kar-tes igasuguseid hirmsaid asju ja oodates iga hetk mingisugust
katastroofi, mis võtab tal hinge välja. Polnud küll palju enam võtta, sest ta suutis hingata
ainult