paar esitulesid, tuleb komplekt lõppkokkuvõttes odavam kui liivapaberi leht lehe haaval ostmine. Oletame, et Teie laternaklaas on ainult mõõdukalt udune. Alustage parandustöid poleerimissegu ning flanell- või mikrokiudriidega. Määrige veidi segu laternaklaasile ning poleerige seda ringjate liigutustega. Sedamööda, kuidas segu mustuse riidesse püüab, kus see ära kuivab, kaob laternaklaasidelt ka udusus. Suurem osa segust lõpetab küll riidel, kuid ühe laternaklaasi puhastamine võtab aega umbes 10 minutit, seega võtke asja rahulikult. Kui Teil on ketaslihvija, kasutage seda lambavillase või froteeriidest kettaga. Ärge poleerige lähedalasuvatelt pindadelt värvi maha. Lihtsalt jätkake seguga töötlemist kuni laternaklaas särab. Asi on tähnides Okei, olete ühte laternaklaasi nurka mõned minutid poleerinud, ja olukord on parem aga mitte ideaalne. Laternaklaasi pind on liiga rikutud, et seda poleerimisseguga päästa. Tähne on
-Louisi suur torm parast keskööd, müristas tugevasti ja lõi välku, ja vihma valas kui käpast. Olime vigvamis ja lasksime parve omapead minna. Välgu valgusel nägime laia jõeriba endi ees ja kõrgeid kaljusid mõlemal pool. Äkki hüüdsin: «Halloo, Jim, vaata sinna!» Seal oli aurik kalju otsa jooksnud. Liuglesime otse sinnapoole. Välguvalgel paistis see väga selgesti. Aurik oli küljeli, osa ülemisest tekist oli vee all; kui välku lõi, paistis väga selgesti iga väike laternaklaasi, tahk, tool laevakella kõrval ja vana viltkübar toolikorjul. Noh, oli südaöö ja torm ja kõik nii salaparane -- mul oli just niisamasugune tunne nagu igal teisel poisil oleks olnud, nähes hukkunud laeva seal nii haledasti ja üksi keset jõge seisvat. Oleksin heameelega läinud laevale, natuke ringi kõlanud ja vaadanud, mis seal oli. Ütlesin seepärast: «Peatume siin, Jim.» Aga Jim oli sellele lausa vastu. Ta ütles: «Ma ei taha sihukesele hukkunud laevale hulkuma minna
annaabi.ee 
