uurimust veel tehtud. Selle uuritava ala lünklikus ei olene mitte ainult ebapädevates riigitöötajatest ja töötajaskonna puudulikkuses ning kvalifikatsiooni puudumisest, vaid asi saab alguse ebatäpsetest registreeritud kuritegudest. Tõstmaks oma prefektuuri mainet ja kvalifikatsiooni, ei pruugita kõiki kuritegusid üldsegi mitte registreerida või liigitatakse kuriteokoosseis valesti või ei pöörata avaldusele üldsegi mitte mingit tähelepanu. Loomulikult oleneb palju ka latentsusest. Nagu me teame, ei ole eesti inimene eriti kaebaja tüüp ja paljudest vägistamisjuhtudest ei ole lihtsalt teatatud või ei julgeta teatama minna. Siinkohal saan aru kannatanu hirmust ja alandatusest, füüsilisest ja vaimsest valust tulenevat stressi ja madalat enesehinnangut, ent magada saaks ju palju paremini, teades, et kurjategijast on teatatud ja et teda ootab karistus. Lisaks mõjutab veel statistikat ka valesüüdistused. Isiklikust
suhtes. Keegi ei tunnista, et on tapnud, vägistanud. Tunnistatakse löömisi, väiksemaid vargusi jne. self-report näitab, kui palju on väiksemaid rikkumisi. Probleemiks ka see, et võib esineda vale-positiivseid isik räägib, et on, aga tegelikult ei ole. Kolledzi õpilaste seas võib olla selliseid, kes leiavad, et prestiizikas on enda kohta kirjutada 5.2.2. Kannatanute uuringud Kajastab seda osa latentsusest, mis on kannatanule teada. Küsitletakse elanikkonda, see ei nõua nii suurt usaldust. Samas pika perioodi kohta pole mõtet küsida unustatakse. Lühike periood on aga kulukas. Probleemid: osaline peegeldamine. Eestis on teatamine 33-50%. Kõige vähem latentsed on rasked isikuvastased kuriteod, mis ei ole seksuaalkuriteod. Paranenud on teatamine autovargustest. · Kannatanute uuringud need, mis kannatanu teadmata ja kus kannatanut ei ole, jäävad välja
annaabi.ee 
