Nafta
võrdlemisi mitmekesine. Isegi nafta ja maagaas pole jäänud mainimata. Paljud neist ei
ole maavarad tavapärases mõistes ei innukate otsijate geoloogide ega ka
majandusmeeste silmis.
Kõigepealt Eesti geoloogilisest ehitusest tulenev eripära. Olles kauges geoloogilises
minevikus jäigastunud lavamaa osa, on meile tööstuslikult kättesaadavas maakoore
osas valdavalt settekivimid s.t. iidsetes meredes kujunenud ainekuhjed. Nad on
kihilise ehitusega, rikkumata rõhtsas lasumuses seega saavad moodustada üksnes
kihtmaardlaid. Teiseks ei saa siin olla märkimisväärseid metallimaake. Siiski ei ole
settekivimiline kate Eestis eriti paks. Selle all võib Põhja-Eestis peatselt inimtegevuse
sfääri sattuda 100-200 m sügavuselt algav tugevasti kurrutatud aluskord, kunagine
magma ja moondumisprotsesside tegevusväli. Ja kolmaski eripära pinnakate. Selle
on meile toonud viimane jääaeg. Kontinentaalse liustiku koosseisus kandus piki
annaabi.ee 
