Eesti lastekirjanduse ajalugu
Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld
Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl
Ristikivi Viikingite jälgedes 1936.
Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H.
Tammsaare jt.
Populaarteaduslik, nn aimeraamat: Kustas Põldmaa Mikroobide jahil 1935 jpt.
Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus.
Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel.
Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel
*1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud
väärttteosed (Kersti Merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa
okupatsiooni ajal.
1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus. Varasema
lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutulisuse kahtluse alla seadmine.
Rõhutatud ideoloogiline ja poliitiline kasvatus, positiivse-negatiivse (eeskujude ja
vaenlaste) vastandamine