Mälestused vene ajast
Vene aeg
Nõukogude ajal sai palju käia kohvikutes. Kohvikuid oli siis vähe, kuid
neis asetleidnud atmosfäär oli huvitav. Kohvikud, kus pakuti ka
alkohoolseid jooke kippusid hilistel tundidel muutuma lärmakaks. Seda
põhjustas alkoholi odav hind. Kõiki kohvikutesse sisse ei lastud.
Kuuekümnendate alguses hakkasid sõitma üpris mugavad autobussid,
igatahes mugavamad kui hilisemad Ikarused. Trammides istusid inimesed
seljaga akna poole.
Lastehaiglates ei soovitatud koridorides liikuda, kuigi liikumisvaegus
oleks seda nõudnud. Ka ei lastud viieaastaseid, nooremaid ja vanemaid lapsi,
vanematega kokku. Lapsed pasteerisid ja peksid üksteist. Mõnikord näpati
ka piiritust.
Koolielu oli nagu ikka, õpikud polnud nii inimsõbralikud nagu praegu.
Õpetajate hulgas oli tutistajaid, peksjaid, mõnitajaid. Mõnel pedagoogil
läksid närvid läbi, palus põlvili, et vait oldaks. Esimeses klassis räägiti
tundide viisi Leninist