Retsensioon Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993
Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluveer pani aluse Lasteekraani muusikastuudiole ja sellest välja kasvanud ETV tütarlastekoorile, kellega ta on võitnud mitmeid kõrgeid auhindu nii Eestis kui välismaal. Ta on olnud üldlaulupidudel mudilaskooride ja lastekooride üldjuht ning noorte laulupeo "Ilmapuu" (2007) kunstiline juht. Aarne Saluveer on Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja Eesti Kooriühingu esimees. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1999 ja 2006),
BIRGIT ÕIGEMEEL 11. klass ELULUGU Sünd: 24. September 1988 (25 aastane) Kasvas üles Raplamaal, Kohilas Lapsena laulnud kodukoha noorteansamblis Kreeker ja lastebändis Creaker Kids Õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit Laulnud 5 aastat Lasteekraani muusikastuudios Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel laulukonkursil “Laulukarussell“ Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis õppides näitles Theatrumi
sõnavormid ( A, B, C ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Noor lauljanna Maarja-Liis Ilus Aasta 1996 oli Maarja-Liisile eriti õnnelik aasta. Viies koht Eurovisiooni laulukonkursil koos Ivo Linnaga rõõmustas .......1...... . Nad .....2.....laulu ,, Pärlikee hääl" . Ajalehed kirjutasid Maarja- Liisi kohta, et nii ......3....... lauljaid ei tule elus kuigi sageli ette ja nii noorelt Eurovisioonile minejaid samuti. Eve Viilup Lasteekraani muusikastuudiost peab Maarja-Liisi pööraselt .....4...... . Tänu erilisele andele ja töökusele on Maarja-Liis praegu ainus laulja, kes on Eestit Eurovisioonil .......5..........kahel korral. Maarjat ......6.........üheks edukamaks eesti popartistiks. 1996. .....7....... toimuski tüdruku areng sõna otseses mõttes televaatajate silme all, .......8....... ETV lasteekraani muusikastuudio lauljana esines ta pidevalt televisioonis. Kolmeaastaselt mängis ta peaosa muusikafilmis ,,Õnneseen"
Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel. Poliitika ning argipäeva probleemid said just eelmainitud kohtades avalikuks ning võimaluse disskusiooniks. Tänapäeval asendab neid televisioon. Võimalus teha kõike seda kodust lahkumata. Vaja on ühte nupuvajutust ja terve maailm on meie ees valla. Teave, mis rahvani jõuab pole alati olnud nii mitmekesine. Televisiooni algusaastatel näidati peamiselt kultuuri saateid ning dokumentaalfilme. M...
3 Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet pappkastiga. (Allikas: http://laulukene.blogspot.com/2008/04/kultuurilooline-kast.html 19.01.2013) 3. Wimbergi loomingust Wimbergi, loomingul on lastega tihe side. Kirjutanud aastail 20022005 stsenaariumi Eesti Televisiooni (ETV) lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" (ETV aasta parim stsenarist 2004). Alates 2006. aasta sügisest ETV lasteekraani "Saame kokku Tomi juures" stsenarist (koos Jaanus Vaiksooga). Tõlkinud ETV-le aastail 20022003 BBC lastesarja "Tweenie- põngerjad". Muidugi on Wimberg tegusid teinud täiskasvanute kirjandusilmas. Wimbergi 2002. aastal ilmunud romaan "Lipamäe" (2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö, Virumaa kirjanduspreemia 2002) on lugu pärast vanaisa surma maale kolinud noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia, autobiograafial
segakoorilaul "Mehed ja naised" (tekst Heiki Vilep) kõlavad tellimusteostena 2009. aasta üldlaulupeol. Oma loomingu eest on Piret Rips-Laul pälvinud mitmeid auhindu. Koorilaul "Emale" pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud "Kaunid teod" ja "Läheme" said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil (2002); "Hirmud" võitis ETV Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud konkursil Lastelaul 2003 I koha, "Maasikamuusika" II koha; "Maasikamuusika" oli edukas ka rahvusvahelisel lastelaulude konkursil Soomes, Salos, pälvides III koha (2003); lastelaul "Olema peab politsei" märgiti ära Eesti Politseiameti korraldatud Politseiteemaliste lastelaulude konkursil (2003); "Uuesti" segakoorile võitis preemia Gustav Ernesaksa 95. sünniaastapäevale pühendatud kompositsioonivõistlusel (2003). 2005. aastal omistati Piret Ripsile Riho Pätsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
