poolkaared. Kuid lähema uurimise tulemustel saadi teada et need on tumedad terviklikud rõngad heledamate laikudega. Ühe rõnga välimus oli eriti huvitav see oli veidra põimunud välimusega. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle. Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop. Objekti Kaugus Periood Läbimõõt Kalle Kuu nr. Avastamine nimi (1000 km) (päeva) (km) (°) "Voyager 2", rõngas Galle 41,9 15 0
avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. · Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. · Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. · Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Ka neptuunil on rõngad. Maapealt vaadates nad nägid välja nagu poolkaared. Kuid
"Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. · Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. · Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. · Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. · S/2004 N 1, kaugus 105 000 km[1], raadius 19 km, avastatud Hubble'i kosmoseteleskoobi vanemate piltide analüüsi põhjal 2013
Voyager 2 1986 Juliet 64 42 ? Voyager 2 1986 Portia 66 55 ? Voyager 2 1986 Rosalind 70 27 ? Voyager 2 1986 Belinda 75 34 ? Voyager 2 1986 Puck 86 77 ? Voyager 2 1985 Miranda 130 236 6.30e19 Kuiper 1948 Ariel 191 579 1.27e21 Lassell 1851 Umbriel 266 585 1.27e21 Lassell 1851 Titania 436 789 3.49e21 Herschel 1787 Oberon 583 761 3.03e21 Herschel 1787 Uraani ringid Kaugus Laius Rõngas (km) (km) ------- -------- ----- 1986U2R 38000 2,500 6 41840 1-3 5 42230 2-3 4 42580 2-3 Alpha 44720 7-12 Beta 45670 7-12
Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning Gerard Kuiper 1948. aastal Miranda. Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. aastat Voyager 2 möödalennu ajal ja paremate teleskoopide kasutusele võtmisega. 9.slaid Faktid: Kui sa seisaksid Uraani põhjanabal, siis sa näeksid kuidas Päike tõuseb ja langeb 42 aastat, enne kui kaob silmist, peale seda valitseb 42 aastat pimedust. Keskmine tuule kiirus on 250m/s. Uraani on võimalik näha selgeilmaga Missugune Uraani rõngas on teistest kõige eredaim
"Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. · Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. · Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. · Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. · Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. · Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. · Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km. Voyager 2 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli
Thalassa 50 40 Voyager 2 1989 Despina 53 74 Voyager 2 1989 Galatea 62 79 Voyager 2 1989 Larissa 74 96 Voyager 2 1989 Proteus 118 209 Voyager 2 1989 Triton 355 1350 Lassell 1846 Nereid 5509 170 Kuiper 1949 Neptuuni suurim kuu on Triton, mis on ühtlasi üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis . See olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ning see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Suuruselt teine kaaslane on Proteus. "Voyager 2" Neptuuni uurimas 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde. Selleks läbiti neli ja
Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis.1994 astal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. 7.Triton Triton on Neptuuni suurim kuu. Tritoni olemasolu avastas William Lassell ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist. Kulus veel sajand enne, kui avastati Neptuuni järgmine kuu, Nereid. 8.Neptuuni rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist
Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuun Neptuunil on kitsad rõngad. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle. Tal on tormiline ja dünaamiline atmosfäär. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Click icon to add picture Click icon to add picture Ne ptu un ja te ma rõn ga d Neptuun ja tema rõngad
Naiad 48 000 29 Voyager 2 1989. a Thalassa 50 000 40 Voyager 2 1989. a Despina 53 000 74 Voyager 2 1989. a Galatea 62 000 79 Voyager 2 1989. a Larissa 74 000 96 Voyager 2 1989. a Proteus 118 000 209 Voyager 2 1989. a Triton 355 000 1350 W. Lassell 1846. a Nereis 5 509 000 170 G. Kuiper 1949. a Halimede 15 686 000 31 Sao 22 452 000 22 Laomedeia 22 580 000 21 Psamathe 46 570 000 12 Neso 46 570 000 30 S/2004 N 1 105 000 19 Hubble’i 2013. a kosmoseteleskoo bi vanemate
detsembril 1904. See on nimetatud Himalia järgi, kes sünnitas Zeusile kolm poega. Algselt ei olnud ka sellel nime, mistõttu seda kutsuti JupiterVI või Jupiter satelliit VI. Massiks arvatakse olevat 6,7'10astmes 18 ning raadiuseks 85 km. Samuti tehti sellest 2007 pilte, kui teda on pildilt suht rasek näha, sest pilt tehti 8 000 000 km kauguselt. Hyperion Samuti teatud kui Saturn VII. Selle avastasid William Cranch Bond, George Phillips Bond ja William Lassell aastal 1848. See on silma paistnud enda korrapäratu kujuga, kaootilise pöörlemise ning enda käsna taolise välimuse pärast. Nime sai Hyperion järgi, keda tuntakse kui valguse jumalana. See on saturni kaaslane ning massiks on 0,5584*10astmes 19 kg. Enceladus On suuruselt kuues Saturni kaaslane. Selle avastas 28.augustil 1789 aastal William Herschel, kui kasutas enda uut 1.2 m teleskoopi, mis oli tol ajahetkel suurim..Selle diameter on 500 kilomeetrit. 91% on seal vett.
"Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal. Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal. Halimede, kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km. Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km. 4 Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km. Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km. Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km.
Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal rõngastes oli klimpidena koos mis muutusid joonteks ja hakkasid niimoodi Neptuuni õmber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad, aga nende koostis on seni tundmata. -5- Distants Laius Rõngas (km) (km) Avastaja ------- -------- ----- ------ Hajutatud 41900 15 Galle Sisemine 53200 15 LeVerrier Platoo 53200 5800 Lassell, Arago Põhiline 62930 < 50 Adams Kuud Neptuunil on 13 teada olevat kuud, 7 väikest nimega ja suur Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003. aastal avastatud veel nimetut kuud.1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. "Voyager 2" avastas 1989. aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas
1845 Lord Rosse avastab spiraalgalaktikad. 1845 George Gabriel Stokes hakkab uurima viskoossete vedelike voolamist. 1845 Urbain Jean Joseph Leverrier vaatleb Merkuuri orbiidi pretsessiooni suurusega 35 kaaresekundit sajandis. 1846 Wilhelm Weber tutvustab loogilist ühikute süsteemi elektrinähtuste jaoks. 1846 Adam ja Leverrier avastavad teineteisest sõltumatult Neptuuni. 1846 Vaevalt kuu pärast Neptuuni avastamist avastab Lassell tema kaaslase Tritoni. 1846 Füüsikaseadustest lähtudes arvutab Lord Kelvin Maa vanuse ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat. 1847 George Boole avalikustab oma töö matemaatilisest loogikast. 1847 Joule avaldab töö energia jäävusest. 1847 Ka Herman von Helmoltz avaldab töö energia jäävusest, kuid teise vaatenurga alt. 1848 Kelvin leiab, et gaasi energia on null temperatuuril -273 C.
annaabi.ee 
