Lääne-Eesti saarte jätkuvat kaitsmist pidas Punaarmee juhtkond väga tähtsaks. Soomes Hanko neemel ja Hiiumaal Tahkunas asuvad kaugelaskesuurtükid sulgesid Soome lahe Saksa laevastikule. Sõrve poolsaare suurtükipatareid takistasid endiselt liiklust Irbe väinas. Saarte kaitset oli juhtima jäetud Balti sõjalaevastiku Läänemere rajooni rannakaitse ülem kindralleitnant Aleksei Jelissejev. Sõjalaevastikule allusid Saaremaal ja Muhus 3. üksik laskurbrigaad, merejalaväe pataljon, kaks ehituspataljoni, neli üksikut roodu ja mobiliseeritud eestlastest moodustatud pataljon, kokku 18 615 meest. Hiiumaad ja Vormsit kaitsesid kaks laskur- ja kaks ehituspataljoni ning piirivalveüksused, kokku 5048 meest. Hiiumaa ja Vormsi kaitse juht oli polkovnik A. Konstantinov. Saartel oli 142 rannakaitse-, väli- ja seniitsuurtükki, 8 torpeedokaatrit ja 12 hävituslennukit (). Pilt 12 Leedri küla noormeeste sõjaväkke saatmine. 1. august 1941. Foto SMF
aasta suvel nimetati diajal kontrolliti konkreetset inimest või ümber 41. Kaardiväe Eesti Laskurkorpuseks. malikult põhjalikult, et välistada hilisemaid See saadeti laiali 1946. aasta mais, ning seejärel komplikatsioone. Katseaja edukalt läbiteinu eksisteeris kuni 1951. aastani 22. Kaardiväe kinnitas lõpuks oma allkirjaga, et on nõus Üksik Laskurbrigaad, ja kuni 1956. aastani 118. tegema koostööd julgeolekuorganitega. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuline Nuhkimine oli nõukogude ühiskonnas Laskurdiviis. Ka väeosa ohvitserkond oli üsna ulatuslik ja võimude poolt soositud. KGB komplekteeritud valdavalt eestlastest. asjaajamises oli igal nuhil oma kindel Rahvusväeosadest loobuti pärast seda, kui
annaabi.ee 
