Kui sügav oli kuristik?(Vastus: 78,4 m) 4) Kui kaua langeks Ostankino teletorni tipust (535 m) maapinnale kivi? Kui suur oleks kivi kiirusmaapinnale jõudmise hetkel ühikuna km/s? (Vastus: 368,6 km/s) 5) Kui pika aja jooksul läbib keha, mis alustab langemist paigalseisust, tee pikkusega 490 cm?Kui suur on keha kiirus selle tee lõpus? (Vastused: 1 s ja 9,8 m/s) 6) 0,18 km kõrguse kalju äärel seisis poiss ja laskist sealt vabalt alla langeda kivi. 1 sekundi pärastviskas ta alla teise kivi, Kui suure algkiiruse andis ta teisele kivile, kui mõlemad kivid jõudsid maapinnale üheaegselt? (Vastus: 10,8 m/s) 7) Keha langeb vabalt 50 m kõrguselt. Kui suure kiirusega langeb keha maapinnale? Milliselkõrgusel on keha kiirus lõppkiirusest 2 korda väiksem? (Vastused: 31,3 m/s ja 36 m) 8) Keha visatakse vertikaalselt üles algkiirusega 90 km/h. Leia keha kiirus 4 sekundi pärast. Kuisuur
KdB = 10logK (võimsuste suhte võimendusel) K dB = 20logK (pingete voolude
suhte puhul)
ASK-l on süsteemi väljund ja sisendpinge amplituudidesuhte sõltuvus
sagedusest f.
8
logaritmilises mastaabis kasutatakse kuna nurkade sagedused on lihtsalt
arvutatavad kalded dB/dek (dB/okt) on ± n 20 (± n 6) n = 1, 2, 3, ... ± n 10
tavaliselt pingete suhte muut 3dB.
Peale selle on olemas veel FSK, mis tuleneb LASKist. See on süsteemi
väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest.
Kui LASK tõus on +20dB/dek siis max =+90°
Kui LASK tõus on +40dB/dek siis max =+180°
Kui Lask langus on -20dB/dek siis piirväärtus on-90°
Jne.
1.22. Passiivne (RC) diferentseeriv ahel
u2 = ir u1 ja u2 ja i on siinuselised, väljund voolu ei võta.
Vaatleme sagedustel (u1 muutumiskiirustel), kus U2<
annaabi.ee 
