Teised aga ütlesid, et eestlased on orjadeks loodud ja peavadki neiks nääma. 1687.aastal pärast Rootsi kuninga külastust sai Forselius loa ning vahendid ehitada kaks kooli.Vastavalt Harju-Madise ja Risti kiriku juurde.1688.aasta sügiseks oli kolmest koolist lugemisoskuse omandanud rohkem kui 220 poissi, kes asusid agarasti ka teisi õpetama.Eesti koolisüsteem sai alguse. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskama ehitada koolimaja ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Rahvakoolid pärast õpetajate seminari 17.sajandi lõpul hakkas Riigivõim tõsisemalt tegelema kooliküsimustega.Kuningas nõudis, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja et rahvale õpetatakse ristiusku.Seadusest hoolimata koolide ehitamine ei edenenud aga kuna lugemisoskajaid oli juba palju siis õpetati seda kihelkondades olenemata sellest, et koolid puudusid
Kui sihtpunkt on teises segmendis, sild saadab paketi sihtkohta- kui teab sihtkoha aadressi. Kui ei, siis saadab kõigile, v.a sellele, kellelt pakett tuli. Sillad vs ruuterid: Sillad töötavad II kihi peal, ruuterid III. Ruuterid harutavad paketi III tasemel lahti. Sillad tegelevad MAC aadressiga, ruuterid IP. Sillad- väikestes võrkudes, ruuterid- suurtes võrkudes. SWITCHES. SWITCH on pmst sama, mis mitmepordiline sild. Switch on võimeline mitut paralleelset andmevahetust läbi laskama- on täistupleks ja põrkeid ei ole. Switch on sildadega väga sarnane- MAC aadressi järgi toimub valikuline saatmine, switchid on iseõppivad seadmed. On läbipaistvad arvutitele- neil ei ole aadressi. Neil on marsruutimistabel. Switchi töötamise algoritm on sama, mis sillal- Kui switchi jõuab pakett: kui tal on info olemas- kes kuskil asub ning teab, et sihtpunkt on samas segmendis, kus pakett tuli, siis seda teise segmenti ei saadeta, kuna hubiga jõuab info kõigini.
annaabi.ee 
