Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi.
Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks
väikegildidesse ja teenijas-tööliskonda, omandades jõudumööda võõrast tsivilisat-
siooni. Nõudlikum aga, kes oleks võimeilt kõlvanud teiste juhiks, kas ei leidnud
otsitavat või maksis selle eest hingehinda: müüs oma iseteadvuse, enesetunde,
tunnistas end alaväärtuslikuks ja lasikis end ümber valada, andis oma värske
vere võõrale rahvusele kosutamiseks. Vere kaudu on küll linna eestistatud, kuid
eestlus ei saanud sest midagi. Linn on olnud kogu aja suureks võõraks koldeks,
kuhu on loobitud võõrasse tulle ka rohkesti eesti halgusid, mis on põlenud
ühiseks balti-saksluse segapuutuhaks, kadakluse nõega segatud. Vaid mõni üksik
eesti süsi on jäänud hõõguma selle tuha all, ja seegi on löönud hõõguma
enamasti võõrastest tuultest.