Gis kasutamine loodusressursside haldamisel ja kasutamise planeerimisel
mõõtmisvahendeid, näiteks satelliidid, mis vaatlevad objekti väga kaugelt, kui ka masinad mis
jälgivad näiteks taimestikku maa lähedalt. Kaugseires on kaks peamist liiki: aktiivne ja
passiivne kaugseire. Passiivsed püüavad looduslikku kiirgunud või peegeldunud kiirgust, seda
kasutatakse näiteks fotograafias. Aktiivsed andurid kiirgavad ise energiat, et objekte
skaneerida. LIDAR on näide aktiivsest kaugseire meetodist, viimastel aastatel kasutatakse
laserskannerit koos aerokaameratega, saades puistute kõrguse hinnangud kuni 10 cm
täpsusega. (Peterson;Eerme;Lang;Nilson;Kuusk;Väljataga, 2008) Praeguseks kasutatakse
3
kaugseireandmeid sobitatuna teistest allikatest pärit andmetega, mis annab seetõttu ka
täpsemad ja usaldusväärsemad andmed, vähem on ruumi eksimustele. Näiteks 1970-ndatel
annaabi.ee 
