mis raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühemad. Ööl vastu 10. novembrit 1957 taipas Gould otsekui välguvalgel, kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada, millised piiritud rakendusvõimalused võiksid sel olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ju olemas oli). Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades
rakendada valguslainetele, mis raadiolaineist sadu tuhandeid kordi lühemad. Ööl vastu 10. novembrit 1957 taipas Gould otsekui välguvalgel, kuidas valgusgeneraatorit ehitada ja käivitada, millised piiritud rakendusvõimalused võiksid sel olla mujalgi kui valgussides. Kiiruga kandis ta ideed, esialgsed arvutused ja skeemid märkmikku, mille sedamaid patendilootuses notariseeris. Samas vermis ta ka akronüümi laser. Kui professor Peter Franken, tuntud laserispets ja mittelineaarse laseroptika rajaja, hiljem neid märkmeid nägi, oli ta üllatunud. Paraku osutus leiundusfänn täiesti abituks patendinduses. Ka konsultanti mõistis ta võõriti: justkui peaks enne seadme patenteerimist olema valmis tolle töötav prototüüp (tegelikult oli vaja üksnes täpset kirjeldust paberil, mis Gouldil ju olemas oli). Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada
annaabi.ee 
