Kvaliteetne Suurem ja raskem Täpne Hooldus on kallim Väljaprinditavad lehed on kuivad Vajab vähem hooldust Võimaldab korraga kahele poolele printida DVDlugeja Kasutab punast laserit DVD lugemiseks ja kirjutamiseks Laseri lainepikkus on 650 nm CD puhul kasutatakse samasugust tehnoloogiat, kuid laseri lainepikkus on 780 nm ning laseri läbimõõt on suurem, mistõttu CD mahtuvus on väiksem Laserlugeja Valgusallikaks on laserdiood Laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega Käsilugeja tavaliselt hakkab tööle, kui soovitakse koodi lugeda ning lõpetab automaatselt töö Kinnitatav töötab pidevalt või siis on loetava pinna ilmumise anduriga Lugemiskaugus kuni poolteist meetrit Võimalik lugeda plastikkaartidel olevaid triipkoode, magnetribasid, arvutikiipe jne Lugemiskaugus kuni poolteist meetrit Võimalik lugeda plastikkaartidel olevaid triipkoode, magnetribasid,
sõltub loetud vöötkoodielemendi laiusest ja amplituud elemendi toonist. Seejärel analoogsignaal digitaliseeritakse ja saadetakse dekoodrile. Erinevad lugejad Vöötkoodilugejad võib jagada kolmeks: Pliiatslugejad CCD-lugejad Laserlugejad Pliiatslugejaga koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada üle koodi. CCD-lugejaga (Charge Coupled Device) pole lugeja üle koodi vedamine vajalik- lugeja valgustab koodi kogu ulatuses. Laserlugeja liigutab ise laserkiirt üle koodi. Pliiatslugejad Pliiatslugejas kasutatakse sensorina fotodioodi. Valgusallikaks võib olla nii infrapunaseid kiiri, kui nähtavaid punaseid valguskiiri väljastav valgusdiood ehk LED (Light Emitting Diode). Nähtava valguse eeliseks on kindlasti tagasiside lugejaga töötajale, kes võib veenduda, et lugeja on tööreziimis. Infrapunase valgusallikaga lugejad on kanõudlikumad koodivalmistamise materjalide suhtes
Tagasipeegeldunud valgus suunatakse valgustundlikule sensorile, mis on kaitstud iltriga, millest pääsevad läbi vaid sobiva lainepikkusega kiired. Laserlugejad Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir ei peegeldu peeglisarnastelt pindadelt ega satu tavaliselt ka juhuslikult silma. Siiski tuleb vältida otse laserisse vaatamist. 338 13 Automaatne tuvastamine Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
