Laserid
Tahkislaseriks loetakse kristalli või klaasi kasutavad laserid, aga pooljuhtlasereid (laserdioode)
tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2]
Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (110 ps), nende väike
kordumissagedus ja ülisuur võimsus (maksimaalselt 110 TW). Selliste laserite kasutegur on
väga pisike, umbes 1, aga impulsi erienergia võib olla mõni J/cm³. [2]
Neodüüm on levinud lisand mitmes laserkristallis, need laserid annavad võimsat
infrapunakiirgust lainepikkusega 1064 nm. Seetõttu kasutatakse neid laserkeevituses ja
-lõikamises, spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks. [2]
Tahkislaserites kasutatakse tihti sageduse kordistamist. Teise, kolmanda või neljanda
harmooniku tekitamisega on võimalik saada 532 nm (rohelist), 355 nm või 266 nm
(ultravioletset) valgust. Eredates laserosutusseadmetes kasutataksegi seda tüüpi rohelist
tahkislaserit. [2]
4.3 Kiudlaserid