Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Lisaks rindkere ja hammaste
röntgenogrammidele tehakse väga sageli ka luude-liigeste ülesvõtteid. Röntgenipilte
tehakse spetsiaalse aparaadiga, kus röntgenitorus tekitatud kiirgus suunatakse läbi
uuritava piirkonna röntgenifilmile või detektorplaadile. Luudes ja tihedamates
kudedes neeldub rohkem kiirgust, õhku sisaldavad ja madalama tihedusega koed
lasevad suurema osa kiirgust läbi. Hiljem filmi ilmutades või ergastatud detektorplaati
spetsiaalses laserkaameras “lugedes”, saadakse kujutis uuritud piirkonnast kõigile
tuttava röntgeniülesvõttena või pildina arvutiekraanil.
Tavalise röntgenogrammi tegemisel saab uuritav väga väikese kiirgusdoosi (vaata
tabelit).
Röntgenläbivalgustuseks,
röntgenoskoopiaks, fluoroskoopiaks või sageli lihtsalt läbivalgustuseks kutsutud
uuringu ajal tekitavad uuritavat kehapiirkonda läbinud röntgenikiired
fluorestseeruvale ekraanile kujutise, mille spetsiaalne kaamera videosignaaliks
annaabi.ee 
