Hommik (novellett)
Hommik
Abraham ärkas pimedas toas.
Helenduvad kellaosutid näitasid 23.02. Voodi oli võõras. Ta lamas veidi aega
liikumatult, arutades, kuhu ta on sattunud. Aegamisi hakkas meenuma... kolossaalne
masin... lõuna Eiffeli restoranis... Maria.
Ma olen Pariisis, mõistis Abraham. Magasin siin pool päeva.
Härra Smith'i käsul oli rannavalvekopter toonud Maria Gogour', Abraham Larnisoni
ja Steve McGuire' Pariisi moodsaimasse hotelli , kus neile serveeriti külluslik
hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast
luksuslikust numbrist, et välja puhata.
Nad kõik olid sellega päri.
Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek,
nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli
närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel
annaabi.ee 
